Kevadtormi lahingutest jäi Lõuna-Eesti metsade vahele treeninguks mõeldud granaate ja paukpadruneid, mis ühel kohalikul ka vigastusi tekitas.
Mures pere pärast Kevadtormi: jälle on rehealune granaate täis
28. mai 2014, 17:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Otepää lähedal Puka vallas, kus toimusid paljud suurõppuse Kevadtorm lahingud, on Haabaneeme talu 14-aastane poeg Olev Korb metsa vahelt leidnud imitatsioonigranaate, paukpadruneid ja palju muud kraami, mis pere murelikuks tegi.
«Küsisin pojalt, kas neid on veel palju. Ta ütles, et jube palju. Tütar oli nii mures, et jälle on rehealune granaate täis,» ütles pereema Liina Nugis Postimehele.
«Piirkond, kus elame, on niigi üks sõjamoonarohkemaid paiku Eestis.»
Kohale kutsutud demineerijad ütlesid perele, et kuigi tegemist on imitatsioonidega, võib paukpadrunite lõhkemine ikkagi ohtlik olla.
Nii juhtuski Lõuna-Eesti täiskasvanud elanikuga, kes proovis leitud paukpadrunit lahti võtta. Tal ei tekkinud küll suuremaid vigastusi, aga sai siiski kergema põletuse või põrutuse, ütles Lõuna-Eesti pommigrupi juhataja Kalvar Tammine.
«Kuna tegemist on imitatsioonivahenditega, siis peab olema tagatud igasugune ohutus ka nendele sõduritele ja kaitseväelastele, kes Kevadtormil osalesid,» ütles Tammine, et seetõttu ei peaks üldjuhul vahendid vigastusi tekitama.
«Aga nagu ikka seadeldiste ja imitatsioonivahenditega - kui neid valesti käsitleda, võivad nad tekitada vigastusi.»
Näiteks kui lõhkepakette proovida lahti monteerida või silme ees lahti tõmmata, võivad need väiksemaid põrutusi või lausa sõrmerebendeid tekitada.
Lõuna-Eesti pommigrupp on pärast Kevadtormi õppuseid saanud kolm väljakutset.
Tammise sõnul olid Haabaneeme tallu toodud vahendid kõik õnneks kasutatud ja neis otseselt mingit ohtu ei olnud.
«Kaitseväelased peavad kindlasti enda järelt kasutamata (lõhkemata) imitatsioonivahendid koristama ning reeglina seda ka tehakse samal päeval, pärast «lahingutegevuse» lõppu, samuti koristavad üksused suuremaid alasid Kevadtormi viimasel päeval,» vahendas kaitseväe pressijaoskonna ülem Ingrid Mühling ja lisas, et Kevadtormi tsiviil-sõjalise koostöö üksus teavitas enne õppust elanikke, kuidas kahtlaste esemete leidmsiel käituda.
Haabaneeme talu peremees Arno Korb ütles, et talle ei ole keegi midagi teavitanud.
Keegi ei ole isegi küsinud luba tema maa kasutamiseks. Korbi sõnul kestis tema maja juures lahing neli tundi. Sõdurid peitsid end isegi tema aohunnikute taha ja jooksid üle viljapõllu.
«Aga sellest pole midagi,» ütles Korb. «Õppustel ikka juhtub. See on ajalugu! Ühel päeval saan öelda, et siin toimus NATO suurõppus.»
Kaitsevägi ei ole pressiesindaja Mühlingu sõnul saanud ametlikult ühtegi teavet juhtunud õnnetuse kohta.
«Paneme kõigile õppuste piirkonnas elavatele inimeste südamele, et kui nad leiavad imitatsioonivahendeid, siis nad ei korjaks neid üles, vaid kutsuksid kohale päästeameti või kaitseväelased,» ütles Mühling.