Sotsiaalminister Helmen Kütt kinnitas, et kriitikat pälvinud töövõimereformi eelnõu, mis täna sai valitsuse heakskiidu, tuleb huvigruppidega laiemalt läbi rääkida ning võimalik, et ka muuta.
Kütt: töövõimereformi eelnõusse võib tulla muudatusi
29. mai 2014, 18:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kütt ütles valitsuse pressikonverentsil, et Eesti Hooldajate Liidu eile tehtud avaldusse tuleb suhtuda väga tõsiselt. «Kui see ei oleks tulnud alles eile, vaid varem, siis me oleksime hea kolleegi Urmas Kruusega need avaldusele alla kirjutanud inimesed kokku kutsunud enne valitsuse istungit. Täna valitsuse istungi eel meil see võimalus puudus, küll aga teeme seda järgmisel nädalal,» lausus ta.
Küti sõnul pole välistatud, et riigikogu menetluse käigus muutub töövõimetoetuse seaduse eelnõu praegusest sobivamaks ja paremaks. «See on reform, mis puudutab tuhandeid inimesi ja inimesed ei tohi sellega haiget saada. Inimestele on vaja luua võimalused selleks, et nad saaksid tööle minna,» rääkis ta ning lisas, et kuigi väidetavalt on kaasamisega tegeletud juba rohkem kui kaks aastat, tuleb eelnõu huvigruppidega veel laiemalt läbi arutada.
Peaminister Taavi Rõivas ütles pressikonverentsil, et ka tema meelest saab eelnõu muuta detailides paremaks. Tema sõnul on töövõimereformi plaani kritiseeritud küsimuses, kas see aitab ikka kõiki, kuid kellelgi pole tema sõnul vastuväiteid, et see väga paljusid aitab. «Et ta aitaks veelgi enam, et ta aitaks ka neid, kes on väga keerulises olukorras, selle nimel tasubki meil edasi pingutada,» rääkis Rõivas, kelle sõnul on eelnõule jätkuvalt oodatud ka huvigruppide ettepanekud.
Hooldajate liidu avaldusest rääkides ütles Rõivas, et nii mõnigi seal tõstatatud teema oli valitsuses arutlusel. Ta tõi näiteks liidu seisukoha, et reformi fookus tuleb tuua süsteemi paisutamiselt erivajadustega inimeste toetamisele, ning kinnitas, et ka valitsuse liikmetele tundus, et töövõime hindamise kulude osakaal esialgsetes mõjuhinnangutes on liiga suur.
«Palusime seda täiendavalt analüüsida ja jõudsime arusaamani, et on võimalik märksa väiksem proportsioon kogukuludest hindamiseks kulutada ja märksa suurem proportsioon tegelikuks teenuste osutamiseks. Samas tuleb öelda, et ka hindamine ei ole vähetähtis ja ka hindamist tuleb teha põhjalikumalt kui seni, sest me peame siiski igale inimesele ka aega pühendama, et talle õigeid lahendusi leida,» rääkis ta.
Samuti nõustus Rõivas seisukohaga, et omavalitsuste osutatavad sotsiaalteenused, millest sõltuvad puuetega inimeste võimalused ühiskonnaelus osaleda, tuleb viia uuele tasemele. «See ei ole otseselt seotud töövõimereformiga, aga sotsiaalministeerium on ette valmistamas mitut konkreetset meedet ka Euroopa Liidu vahenditest, kuidas viia nii omastehoolduse teenused kui ka muud sotsiaalteenused uuele tasemele,» märkis ta.
Rõivase sõnul leppis valitsus täna muu hulgas kokku, et ministrid osalevad parlamenti jõudva eelnõu edasistel aruteludel isiklikult ja püüavad seda veel detailides lihvida. «Teeme väga suurt asja ja me tahame seda tõesti hästi teha, kaasates kõiki osapooli,» ütles ta.
Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse kutsus ühiskonda olema reformi käivitamisel ja rakendumisel toeks. «Oleme näinud paariaastase töö käigus, et väga erinevad huvigrupid on väga palju kohtunud, on väga palju vaieldud, on jäänud üles veel mõningaid vaidlusaluseid küsimusi ja kindlasti see arutelu veel riigikogus jätkub, aga mitte ühtki signaali ei ole selle kohta, et seda reformi keegi ei peaks vajalikuks,» lausus ta.
Samuti avaldas Kruuse arvamust, et kõik inimesed oleksid mõnevõrra õnnelikumad, teades, et keegi ei istu lihtsalt oma kodus ega oota, kuni tuleb pensionipäev, vaid kõigi töövõime saab ühiskonnas rakenduse. «Uskuge mind, me saame kõik mõnevõrra rikkamaks, kui me teame, et suudame tuua ühiskonda tagasi aktiivsesse rolli nõnda palju inimesi, nagu me oleme eesmärgiks võtnud,» lisas ta.
Eesti Hooldajate Liit saatis eile valitsuse ja riigikogu liikmetele märgukirja, kus juhtis tähelepanu, et töövõimereform ei täida praegusel kujul oma kõlavalt sõnastatud eesmärke ning toob erivajadustega inimeste tegeliku tööleaitamise asemel kaasa Eesti ja Euroopa Liidu raha ulatusliku raiskamise. Avaldusega olid ühinenud ka Eesti Patsientide Esindusühing, Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liit ja MTÜ Eesti Omastehooldus.