NATO küberkaitsekoostöö keskuse korraldataval konverentsil ütlesid küberkaitseeksperdid täna Tallinnas, et Venemaa on kübersõtta suunanud kõik jõud, millest NATO alles nüüd aru hakkab saama.
Küberkaitse eksperdid: Venemaa on infosõjas NATOst palju tugevam
4. juuni 2014, 17:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa ja küberrünnakute ekspert ning Suurbritannia uuringukeskuse Conflict Studies direktor Keir Giles ütles Postimehele, et Venemaal võttis aega, et vanu infosõja tehnikaid viia üle uuele tehnoloogiale. «Nüüd aga, kui nad selle kahel käel vastu on võtnud, panevad nad sinna kõik oma jõud.»
NATO on viimastel aastatel aga keskendunud hoopis välioperatsioonidele Afganistanis ja mujal.
Infosõja temaatika on jäänud tagaplaanile.
«Me peaksime mõtlema, kuidas NATO-siseselt ühe riigi vastu suunatud küberrünnaku puhul käituda,» rõhutas täna Tallinnas peetud kõnes Jamie Shea, kes aastaid juhtis NATO kommunikatsiooni ning praegu nõustab asepeaskretäri.
«Me võisime varem kindlad olla, et meie sõnum jõudis interneti kaudu kohale,» ütles Shea ja lisas, et NATO ei pidanud varem selle üle muretsema, et nende sõnum valedega segamini aetaks.
«Ma ei ole kindel, et see enam nii toimib,» lisas ta iga-aastasel konverentsil CyCon 2014, mis tõi Tallinna enam kui 450 kübereksperti, et arutleda teemal «aktiivne küberkaitse».
Seetõttu on aeg mitte vaid vaadata, kuidas süsteeme kaitsta, vaid ka seda, kuidas informatsiooniga manipuleeritakse ja mis mõju see ühiskonnale avaldab.
«Kuidas saaksime avalikkusega suhelda nii, et see ärataks usaldust ja inimesed oleksid ohtudest teadlikud, aga samas ei tekitaks paanikat?» küsis ta.
Infosõda ehk massiliste arvamusavalduste laine internetis, mis on osa ühe valitsuse propagandast, on Ukraina kriisiga kasvanud.
Gilesi sõnul on Venemaa nö. kübertrollindus suunatud otseselt liitlaste vastu.
«Selle eesmärk on mõjutada või ära hoida debatte ja sellega ka mõju avaldada lääneriikide poliitikale. See on kõik osa suuremast kampaaniast. See on vaid vahend.»
Keir Giles, kui paljud tegelevad Venemaal «trollindusega»?
Seda ei saa kindlalt väita, aga paljud kampaaniad täiesti avalikud. Vene veebileheküljed, mis jagavad trollidele juhiseid ja argumentide lõike, mida kasutada, on avalikult kättesaadavad.
Lääne meediast saab lugeda neid samu argumente.
Lääne ajakirjanikud ja toimetajad, kes on harjunud näitama debati mõlemaid pooli, ei ole selleks valmis, et arvamuskülgedel on üks pool tahtlikult valetanud igal tasandil, blogidest presidendini. Ja seda järjekindlalt.
Miks Venemaa infosõjas nii edukas on?
Liitlased eeldavad, et info on vaba. Nad on keskendunud küberkaitsele ignoreerides seda, et Venemaa jaoks on see vaid üks element infosõjas.
Lääne juhid on usaldanud sõltumatut meediat lootes, et meedia jõuab ise mõistlike järeldusteni. Venemaa teab seda väga hästi.
Esimene asi, mida nad Krimmis tegid, oli peatada ligipääs igasugusele meediale, mis Venemaa kontrolli alla ei kuulunud.
Aga mida NATO siis tegema peaks?
Nagu ütles Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (CSTO) kantsler Nikolai Bordiuža kaks nädalat tagasi Moskvas konverentsil: «See, kes infosõjas tõtt räägib, kaotab.»
See on Venemaa infokampaania põhiprintsiip.