Riigikohtu esimees Priit Pikamäe ütles täna, et riigikogul on ühemõtteliselt täitmata pea kolmandik nelja aastaga tehtud põhiseaduslikkuse järelevalve lahenditest.
Pikamäe: parlamendil on täitmata pea kolmandik riigikohtu otsustest
5. juuni 2014, 12:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pikamäe ütles riigikogus peetud aastaettekandes, et kõik põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses tehtud lahendid, millega on mõni säte tunnistatud põhiseadusvastaseks, ei eeldagi uut normiloomet. «Nii on see valdavalt olukorras, kus riigikohus tunnistab mõne olemasoleva normi põhiseadusvastaseks ja kehtetuks ning sellise normi väljajätmisega õigustloova akti tekstist on juba iseenesest saavutatud piisavalt õigusselge olukord,» lausus ta.
Teisiti on tema sõnul olukord aga juhul, kui riigikohus tunnistab põhiseadusvastaseks regulatsiooni andmata jätmise ehk seadusandja tegevusetuse või kui põhiseadusvastaseks tunnistatud normi kehtetuse tagajärjeks on õigusselgusetus.
«Mõistetavalt eeldab sellisel juhtumil põhiseaduspärase situatsiooni loomine seadusandja ja täitevõimu aktiivseid samme asjakohase normistiku väljatöötamisel ja kehtestamisel. Ilmselt ei ole üllatav, et probleemid riigikohtu lahendite täitmisega tekivad nimelt sellest sfäärist,» märkis Pikamäe.
Tema sõnul selgub riigikohtu tänavusest analüüsist, et aastatel 2010–2013 tehtud põhiseaduslikkuse järelevalve 32 lahendist on riigikogul ühemõtteliselt täitmata üheksa. Nende puhul pole põhiseadusvastase olukorra kaotamiseks vastavat eelnõu isegi riigikogu menetlusse antud.
«Asja helgemat poolt vaadates võib seega tõdeda, et enam kui kahel kolmandikul juhtudel on seadusandja riigikohtu lahendi resolutsioonis märgitu kas juba täitmiseks võtnud või on asjakohase seaduseelnõu menetlus käimas,» ütles riigikohtu esimees, kuid lisas, et lõplikult täidetuks saab riigikohtu lahendit pidada alles siis, kui uus seadus on jõustunud.
Pikamäe tõi näiteks riigivastutuse seaduse ümber kujunenud olukorra. Nimelt asus riigikohtu üldkogu 2011. aasta märtsis esimest korda seisukohale, et seadusandjal on jäänud riigivastutuse seaduses põhiseadusvastaselt reguleerimata kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamise kord.
«Kuigi uus riigivastutuse seaduse eelnõu oli üks esimesi riigikogu selle koosseisu menetlusse võetud eelnõudest, on kriminaalmenetlusega tekitatud kahju küsimus praeguseni ammendavalt reguleerimata. Formaalselt on riigikohtu seisukohad selles küsimuses seega täitmata juba enam kui kolm aastat,» lausus ta.
Pikamäe nentis, et vajaliku regulatsiooni väljatöötamine ei pruugigi teinekord asjade olemuse tõttu olla lihtne, kuid sedavõrd pikka aega kestnud riigikohtu lahendi täitmisprotsessi ei saa kuidagi pidada mõistlikuks.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtulahendite täitmise probleemidele juhtis aasta eest tähelepanu ka toonane riigikohtu esimees Märt Rask.