Kuna õpilaste arv on vähenenud viiendiku võrra, koolide arv aga tunduvalt vähem, «liigume selle poole, et tühje koole kütta,» ütles Praxise hariduspoliitika programmi juht ja analüüsi kaasautor Laura Kirss.
Koolid jäävad tühjaks: õpilaste arv kukub koolidest poole kiiremini
/nginx/o/2015/08/05/4349363t1hef3c.jpg)
19. juuni 2014, 12:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaheksa aastaga on Eesti üldhariduskoolide arv vähenenud 551 koolilt 498 koolile, näitab Praxise ülevaade, mis on loodud koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga ja mida täna esitletakse.
Koolide arv vähenenud poole aeglasemalt kui õpilaste arv sama aja jooksul.
Õpilaste arv on kahanenud 22 protsenti, koolide arv vaid 10 protsenti ning õpetajate ametikohtade arv 13 protsenti:
Õpilaste arv on vähenenud poole kiiremini kui koolide arv. Allikas: Praxis.
Õpetajate ametikohtade arv on vähenenud palju kiiremini kui õpilaste arv. Allikas: Praxis
Kui 60 protsenti põhikooli lõpetajatest jätkab haridusteed gümnaasiumis ning kui gümnaasiumi koolivõrku käsitleda maakonnaüleselt, siis mahuks kõik Eesti gümnaasiumiõpilased nelja aasta pärast ära 44 gümnaasiumisse.
Kui vaadelda linnu maakondadest eraldi, oleks tulemus mõnevõrra suurem, 58 gümnaasiumi.
«Praegu on üle riigi 194 gümnaasiumi, seega prognoositav vähenemine oleks märkimisväärne ja muutus mõjutaks erandlikult kõiki maakondi, kõige enam aga kindlasti Tallinna linna,» ütles analüüsi üks autoreist Laura Kirss Praxisest.