/nginx/o/2014/06/20/3131981t1hfd67.jpg)
Pagulased põgenevad tagakiusamise ja surmahirmu eest, mitte ei otsi Euroopast ilusat elu, ütles Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper pagulaste kohta neile pühendatud päeva puhul.
Inimõiguste keskuse juht: pagulased ei otsi Euroopast ilusat elu
/nginx/o/2015/08/05/4349363t1hef3c.jpg)
20. juuni 2014, 12:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käsper lisas: «Seda tehes on nad meeleheitel ja haaravad igast õlekõrrest, milles pääsemisvõimalust näevad.»
Täna avaldatud ÜRO raport näitab, et maailmas on esmakordselt pärast Teist maailmasõda üle 50 miljoni inimese, kes on olnud sunnitud oma kodudest lahkuma.
«Möödunud aasta lõpus vapustas tervet Euroopat Lampedusa saare lähistel pea 400 põgeniku surmaga lõppenud paadiõnnetus,» ütles Käsper.
«Tänavu jaanuaris toimus sarnane tragöödia esimest korda ka Eesti piiril, kui surnuks külmus üle Piusa jõe ujunud Sudaani päritolu põgenik. Eriti kurvaks teeb juhtumi veel see, et temast jäi maha naine ja neli last ning suure tõenäosusega oleks ta kodumaal möllava kodusõja tõttu ka siin varjupaiga saanud.»
Euroopasse jõuavad põgenikud varjupaigaotsingutel Käsperi sõnul seepärast, et konfliktipiirkondade lähistel asuvad põgenikelaagrid on tihti ülerahvastatud, seal napib toitu ning puuduvad sanitaarsed olud.
«Samuti ei ole Euroopa lähiriigid pagulastega tegelemisest huvitatud või suhtuvad neisse isegi vaenulikult,» selgitas Käsper.
Pagulased on inimesed, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest neid kiusatakse rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu taga.
Nad ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused paranevad.
Pagulaseks tunnistamise korral antakse neile Eestis kolmeaastane elamisluba.
Eesti Inimõiguste Keskus on avalikes huvides tegutsev sõltumatu sihtasutus, mille eesmärgiks on edendada inimõiguste kaitset Eestis ja mujal.