Uuring: Eesti õpetajad on ameti staatusega rahulolematud

Foto: SCANPIX

Eesti 7.–9. klassi õpetajad on oma töö ja kooliga reeglina rahul, kuid samas rahulolematud õpetajaameti staatusega ühiskonnas, selgus värskelt avalikustatud õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2013 tulemustest.

Võrreldes eelmise, 2008. aastal läbi viidud TALISe uuringuga on tunduvalt paranenud õpetajate hinnangud õpetajate ja õpilaste vahelistele suhetele ning enesetäiendamise võimalustele. Kui viie aasta eest väitis 84 protsenti uuringus osalenud Eesti õpetajatest, et enamikke tema kooli õpetajaid huvitab, mida õpilased arvavad, siis nüüd väitis nii peaaegu 92 protsenti õpetajaist.

Uuringu tulemused näitavad, et jätkuvalt püsib lõhe Eesti õpetajate tegelike õpetamispraktikate ning uskumuste vahel. Kuigi õpetajad hindavad ja teavad nüüdisaegseid õpetamisviise, siis uuringust nähtub, et võrreldes teiste riikidega kasutavad nad neid oma töös vähe.

Eestis on uuringus osalenud riikide seas üks madalaim õpilaste ja õpetajate suhtarv ning väikseimad klassid – ühe õpetaja kohta on klassis keskmiselt 7,7 õpilast ning klassi suurus 17,3 õpilast. OECD riikides on õpetaja kohta keskmiselt 12,4 õpilast ja klassis 24,1 õpilast. Õpilaste ja õpetajate madala suhtarvu varjukülg on, et õpilaste arvu languse tõttu on Eestis palju osakoormusel õpetajaid, sest koolidel pole neile täiskoormust pakkuda.

Uuringus osalenud Eesti õpetajate hinnangul jääb nende töötundide koguarv nädalas keskmiselt 36,1 astronoomilise tunni juurde, millest õpetamisele kulub hinnanguliselt 20,9 tundi. Tundide planeerimisele ja ettevalmistamisele koolis või väljaspool kooli kulub 6,9 tundi, meeskonnatöö ja kolleegidega arutelu peale 1,9 tundi, õpilastööde hindamise ja parandamise peale 4,3 tundi ning õpilaste nõustamise peale natukene üle 2 tunni. Keskmiselt töötavad uuringus osalenud riikide õpetajad enda hinnangul 38,3 tundi nädalas. Võrreldes teiste riikidega kulub Eesti õpetajatel vähem aega tunnis korra hoidmisele ning administratiivsetele ülesannetele.

Samal ajal ilmneb uuringust, et Eesti õpetajate rahulolu oma tööga on madalam kui teistes riikides. Eriti madal on õpetajate rahulolu õpetajaameti staatusega ühiskonnas – ainult 14 protsenti uuringus osalenud õpetajatest ja 12 protsenti koolijuhtidest usub, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud.

TALISe uuringus osales 3129 Eesti 7.–9. klassi õpetajat ja 197 koolijuhti. Uuring näitab õpetajate ja koolijuhtide endi hoiakuid ning hinnanguid oma tööle ja töökeskkonnale.

Olulised faktid:

• TALIS 2013 (Teacher and Learning International Survey) uuringus osales kokku 34 riiki.
• Uuringu sihtgrupiks olid Eestis õpetajad, kes töötavad 7.–9. klassi õpilastega ehk põhikooli ülemises astmes. Samuti nende koolide juhid.
• Keskmine Eesti 7.–9. klassi õpetaja on pedagoogilise haridusega 48-aastane naine, kes on õpetajana töötanud 22 aastat. Võrreldes teiste riikidega on meie põhikooli ülemise astme õpetajad vanemad, pikema staažiga ja nende hulgas on vähem mehi. Nii uuringus osalenud õpetajad kui ka koolijuhid olid valdavalt naised (84% uuringus osalenud õpetajatest ja 60% koolijuhtidest).
• Eestis vastas põhiuuringu küsimustikele 197 koolijuhti ja 3129 õpetajat 197 koolist ehk osales 38 protsenti põhikooli ülemise astme õpetajatest ja 49 protsenti 7.–9. klassi omavatest Eesti koolidest.
• TALIS on rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, millega kogutakse andmeid õppekeskkonna ja õpetajate töötingimuste kohta OECD riikides. TALIS-e eesmärk on hankida võtmetähtsusega andmeid õpetajate, õpetamise ja õpetajate rolli kohta õppeprotsessis nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. TALIS esimene uuring viidi läbi 2008. aastal ning selles osales toona 24 riiki (sealhulgas Eesti).
• Eesti siseriiklik detailsem raport TALIS 2013 tulemustest valmib 2014. aasta lõpuks.