Pantvangis olnud vaatlejal on NATO ohvitseri minevik

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida-Ukrainas vabastati neli OSCE vaatlejat
Ida-Ukrainas vabastati neli OSCE vaatlejat Foto: SCANPIX

Ida-Ukraina sõjakoldes pole separatistide kahtluste äratamiseks paremat põhjust, kui NATO kõrge ohvitser. Olgu kasvõi endine. Täpselt selline on 26. maist alates kinnihoitud ja täna öösel vabanenud OSCE vaatleja Tõnis Assoni taust.

Päev pärast vaatlejate kinnipidamist Eesti võimukoridorides «väga ja väga» piiratud ringkonnas liikvele pääsenud uudis, et Donetski ja Luganski oblastite piiril peetud OSCE eestlasest vaatleja on Tõnis Asson, sundis nii mõndagi teemasse pühendatut haarama ahastusest kahe käega peast kinni.

Sel hetkel oli võimatu aimata, milliseks kujuneb sõjapiirkonnas kinni nabitud vaatlejate edasine saatus. Eriti veel olukorras, kus kinnipeetute taustandmed ei andnud suurt põhjust olla optimistlik.

Kolonelleitnant Asson teenis veel hiljuti, kaks aastat tagasi Brüsselis NATO peakontoris Eesti kaitseväe esindajana. Need andmed on avalikult internetist leitavad. Olnuks naiivne loota, et need jäävad saladuseks Donbassi separatistidele, kelle kätte Assoni isikuandmed kinnipidamisel pidid sattuma.

Sellel, et Asson on Eesti kui NATO liikmesriigi ametlikult teenistuslehelt juba mõnda aega maas ja tegeles viimasel ajal eraviisilise koolitustöö ning puhkamisega, pole Euroopa Liitu ja NATO-t loosungites vihkavatele Donbassi separatistidele vähimatki tähendust.

Fakt, et OSCE valis NATO taustaga Assoni sellele missioonile avaliku konkursi käigus, ei oma separatistidele siin vähimatki tähtsust. Loeb seos NATO-ga. «Põhimõtteliselt võib seda olukorda võrrelda sellega, et järgmisena läheb isiklikust huvist kandideerides sarnasele missioonile vaatlejaks näiteks kaitsepolitsei endine juht Jüri Pihl,» näitlikustas üks Postimehega vestelnud riigiametnik. «Inimesed peaksid ikka mõtlema, millisele missioonile vaatlejaks minnakse.»

Niisiis – Eesti võimudel pole Assoni OSCE vaatleja staatusega vähemalt ametlikult mingit seost. Tema vaatleja karjäär oli mehe isiklik ja OSCE professionaalne valik pärast seda, kui Assoni Brüsseli karjäär paar aastat tagasi lõppes.

Armee taustaga vaatlejas pole OSCE puhul midagi erilist. Iseasi, kas neid tasub saata missioonile piirkonda, kus igas kontrollpunktis otsitakse vaid ametlikku ettekäänet, et Euroopa Liiduga seotud kodanik kui potentsiaalne spioon kinni pidada.

Assoni isikuandmeid suudeti avalikkuse eest saladuses hoida alates tema kinnipidamisest. Isegi siis, kui separatistid avaldasid kinnipeetud vaatlejatest foto, kus halli tennisesärgiga Asson otse kaamerasse vaatab, jäi mehe isik avalikkuse ees saladuseks.

«Kui mitte arvestada ühe Eesti meediaväljaande üleskutset aidata tuvastada fotol olevaid mehi, siis tuleb meie ajakirjanduse suhtumist siin kiita. Kasvõi seda, et Postimees selle loo kommentaariumi internetis sulges,» ütles Assoni juhtumiga tegelenud ametnik.

FAKTID

Tõnis Assoni teenistus

1990. aastatel oli Asson Balti pataljoni Eesti jalaväekompanii ülem. 1996. aasta detsembrist 1997. aasta juunini juhtis Tõnis Asson kompaniid ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL Lõuna-Liibanonis.

Asson on töötanud kaitseväes instruktorina. Näiteks 1998. aasta aprillis ja mais  töötas ta instruktorina Saksamaa Bundeswehri Hammelbourgi jalaväekooli ÜRO õppekeskuses.

2009. aastal oli Tõnis Asson Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste matkekeskuse ülem.

Kolonelleitnant Tõnis Asson töötas aastatel 2009-2012 Eesti kaitseväe esindajana Brüsselis NATO juures.

2012. aastal andis ta välja raamatu «Vene kroonus ehk äratus kuubis», milles ta kirjeldab oma kahe aasta pikkust kohustuslikku ajateenistust nõukogude armees aastatel 1979-1981.

Internetist leitud avalikud andmed näitavad, et viimastel aastatel on Tõnis Asson andnud Lõuna-Eesti koolides riigikaitseõpetajana tunde.

President Arnold Rüütel andis kaitseväe juhataja ettepanekul 2006. aasta juunis Assonile kolonelleitnanti auastme. Veebruaris 1996 sai Asson president Lennart Merilt kapteni ja juunis 2001 majori auastme.

President Lennart Meri andis 1998. aastal vabariigi aastapäeva eel Tõnis Assonile Kotkaristi raudristi. Päästeamet andis talle 2009. aastal Päästeteenistuse medali.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles