Heldur Jaan Tõnissoni pikk elutee oli sisukas ja teguderohke. Võõral maal alustas Heldur oma tegevust ettevõtjana. Tema võimekusest räägib fakt, et alustanud äritegevust pisiasjadest, jõudis tema tegevus teaduse valdkonda (satelliitantennide tootmine, nanotehnoloogia ja superkondensaatorite väljatöötamine).
Ideedest tulvil kogu pika elu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äritegevuses oleks temalt palju õppida. Huvitav oli see, kuidas Heldur leidis ideed, millega tasuks äri alustada. Tema lugemus oli üllatavalt suur: iga päev luges ta üle maailma eri riikides ilmuvaid ajalehti. Eriti huvitasid teda majandusuudised, mida analüüsides oskas ta leida vajaliku materjali tarviduse, millest tundis puudust mõni suurtootmine. Nii alustas ta ka Siberis naftapuuraukude taastamist.
Meile, kes jääme pensionile 65-aastaselt, tundub kindlasti uskumatu, et Heldur Tõnisson alustas täiesti uues valdkonnas äritegevust 80-aastaselt. Aktiivsest tööelust tõmbus ta kõrvale alles 95-aastaselt.
Heldur pidas väga tähtsaks põhimõtet «terves kehas terve vaim». Veel kõrges eas harrastas ta hommikust jooksu. Hobiks olid tal sportautod, mida ta oma eluajal kollektsioneeris. Viimane neist oli Ferrari F50, mida ta ise roolis kõrge eani.
Tema mõistus oli elu lõpuni ergas. Asjaajamistes oli ta väga täpne ja nõudlik enda ja teiste suhtes. Teda iseloomustav omadus oli ettevaatlikkus ja märgiline sõna «usaldus». Ta ei taganenud iial oma tõekspidamistest ja suuri eksimusi ei andestanud mitte kunagi.
Teades Eesti riigi hävingu üle elanud inimeste saatust, ei ole üllatav nende sügav huvi praegu Eesti riigis toimuva vastu. Nii oli ka Helduriga. Ta soovis väga, et ei korduks vaikiv ajastu. Tema arvamus oli, et ausate eesmärkide saavutamisele aitab kaasa ajakirjandus.
Eesti taasiseseisvumise järel elas Heldur kaasa kõigele Eestis toimuvale. Tema südameasjaks sai isa Jaan Tõnissoni tegevuse väärtustamine (toetas Postimeest, asutas ajakirjad Luup ja Kroonika).
Viimastel eluaastatel taotles ta oma isa Tartu külje all asuvate maade õiguspärast tagastamist ja õigluse jalule seadmist. Jaan Tõnissonile kuulunud maad natsionaliseeriti okupantide tulekuga ja teist korda Eesti riigi poolt 1990ndatel. Eile teatas valitsus, et Jaan Tõnissonile kuulunud maid ei tagastata. See teade jõudis ka Heldurini.
Heldur Jaan Tõnissoni jäävad leinama abikaasa ja poja pere lastega. Ühele rikkaimale eestlasele oli raha ainult vahendiks, oma ülesandeks ja elu mõtteks pidas ta aga loovust. Viimased elupäevad veetis ta Šveitsis.