Tartu kiirabi koolitusjuhi ja meditsiiniõe Andras Laugametsa sõnul on raske üldistada, mis põhjustel inimesed enim upuvad, kuid paljud neist on sageli alkoholi tarvitanud.
Meditsiiniõde: purjuspäi vette minek võib kaasa tuua terviserikkeid
21. juuli 2014, 20:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Statistiliselt võttes on ikkagi väga paljud inimesed joobes olnud, kes on uppunud,» nentis Laugamets. Alkoholijoobes olemist ei tohiks meditsiiniõe arvates alahinnata, sest isegi kui mõeldakse, et alkoholi on tarbitud vähe, võib vette minnes tekkida erinevaid terviserikkeid.
«Inimest võib tabada lisaks südamerütmihäirele ka epilepsiahoog ning kõrgvererõhuhaigel võivad veresooned veidralt käituda,» ütles Laugamets. Tema sõnul võib epilepsiahoog tekkida ka neil, kellel epilepsiat diagnoositud pole. Ka pikaajaline alkoholitarbimine võib haigushoo esile kutsuda.
«Kui õues on soe ilm ja viibitakse päikese käes, siis inimese veresooned laienevad ning alkohol aitab sellele kaasa,» ütles Laugamets. End vette jahutama minnes võib organism saada šoki, sest vee temperatuur on keha omast madalam. «Vetteminekul tekib veresoonte järsk kokkutõmme ja süda võib sellele reageerida nii, et tekivad südamerütmihäired,» selgitas meditsiiniõde.
Laugametsa sõnul on tagantjärgi väga raske öelda, mis inimesega vette minnes täpselt juhtus. «Lahang ei näita meile näiteks seda, kas inimesel võis tekkida südamerütmihäire,» lausus Laugamets. Klassikaline uppumise põhjus on see, et inimene väsib ära ja tõmbab endale vett hingamisteedesse. «Kui rääkida alkoholist, siis inimene on desorienteeritud ja tema koordinatsioon on häiritud,» rääkis Laugamets ja lisas, et alkoholi tarvitades kipuvad inimesed oma võimeid üle hindama ning tahetakse teha vägitegusid, kas siis kaugele ujudes või vettehüppeid tehes.
Paljud õnnetused juhtuvad koolitusjuhi sõnul just nende veekogude ääres, mis tegelikult nii-öelda ujumiskohad polegi. «Nendes kohtades pole tavaliselt rannavalvet ja seal on ka vähe inimesi,» ütles Laugamets. Tema arvates on rannavalve justkui turvafirma, kes püüab uppumisi ära hoida ning distsiplineerib inimesi näiteks ka siis, kui alkoholiga on rannas liiale mindud. Veekogude ääres, kus seesugune kontroll puudub, ongi õnnetused kerged juhtuma.
Uppumissurmade puhul saavad kokku mitu halba asja. Olgu selleks siis alkohol ja pidu veekogu kaldal või alkohol ja terviserike. «Ka ujumisoskus mõjutab siinkohal väga palju, sest enamik inimesi ei oskagi õigesti ujuda,» rääkis meditsiiniõde. Ujumisel tuleb silmas pidada hingamist ning liigutused peaksid olema pigem rahulikud kui rapsivad. «Kes oskavad ujuda, oskavad ka kontrollida oma hingamist ja liigutusi,» ütles Laugamets.
Kuna Eesti järved lähevad enamasti järsku sügavaks, siis tuleb ujuma minnes kindlasti sellega arvestada. Meditsiiniõe sõnul pole vahet, kas uputakse kümne või kolme meetri sügavusel ja ujuda on mõistlik seal, kus jalad põhja ulatuvad.