Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/07/29/3241835t1hedff.jpg)
Veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiubüroo juhataja Ainike Nõmmisto sõnul pole võimalik vältida seda, et Eesti metssead lõunast ähvardavasse seakatku ei nakatuks.
«Eelkõige on meie jõupingutused praegu suunatud sellele, et juhul kui Eestis elavad metssead peaksid taudi nakatuma, siis ei kanduks see üle kodusigadele,» ütles Nõmmisto. Sellega seoses on kehtestatud kodusigade pidamise keeld välistingimustes.
Seda, et Eesti metssead taudi ei nakatuks on Nõmmistu hinnangul võimatu vältida. «Küll aga oleme palunud kõiki jahimeeste organisatsioone ja teisi inimesi metssigade korjuseid märgates meid informeerida, et saaksime vajalikud proovid võtta,» selgitas ta ning lisas, et on vaid aja küsimus kui nakkus võidakse avastada ka Eesti territorriumilt.
Metssigade massiline mahatapmine annaks tema sõnul nakkuse vältimisele praegu vastupidise efekti. See paneks sead liikuma ning taudi veel kiiremini levima. Kui esimene haige siga avastatakse, kaasatakse asjatundjate ringi Keskkonnaagentuur, millel on põhjalikud andmed metssigade liikumise kohta.
2014. aasta Keskkonnaagentuuri seirearuande järgi oli jahimeeste hinnangul Eestis 19 710 metssiga. Neist kõige rohkem Lääne-Virumaal (1910) ja kõige vähem Hiiumaal (560). Valgamaal, Viljandimaal ja Võrumaal, millest osa on kuulutatud seakatku puhvertsooniks, jääb metssigade arvukus 1000-1800 piiresse.
Nõmmisto kutsus kõiki inimesi üles veterinaarametile teatama seda, kui märgatakse metssigade puhul ebaharilikku käitumist, mis võiks viidata haigestumisele.
See, et taud levib metssigadelt kodusigadele, ei ole tema sõnul aga kaugeltki mitte ainus võimalus. „Kui vaadata taudi kulgu Lätis, kus see tegi 300 kilomeetrise hüppe, mis on palju rohkem kui metssea jooksu trajektoor, siis võib oletada, et leviku põhjus on inimtegevuses,“ ütles Nõmmisto.