Nii peaminister Taavi Rõivas kui kaitseminister Sven Mikser rõhutasid tänasel Arvamusfestivalil NATO olulisust muutunud julgeolekuolukorras.
Rõivas: Obama Eestisse tulek ei ole juhus
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
16. august 2014, 21:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Sven Mikser ütles, et kui NATO liitlased otsustavad paigutada Eestisse täiendavaid üksuseid, on Eesti valmis rajama selleks uut taristut ja väljaõppevõimalusi.
«Valitsuse lähenemine on, et kui liitlased ütlevad, milliseid väljaõppealasid ja millist taristut on selleks vaja, et siin Eesti üksustega koostegutsemist harjutada, siis me ehitame selle,» sõnas Mikser julgeolekuteemalises debatis.«Tahame olla liitlastele head vastuvõtjad,» lisas ta.
Ka Reformierakonna esimehe, peaminister Taavi Rõivase sõnul on iseseisev kaitsevõime ja raudkindlad liitlassuhted NATOga Eesti riigi julgeolekule võtmetähtsusega.
«Iseseisev kaitsevõime ja raudkindlad liitlassuhted NATOga on meie julgeolekule võtmetähtsusega. See, et USA president tuleb Eestisse ei ole juhus, see on märk kahe riigi headest suhetest,» ütles peaminister.
«See, et Eesti on olnud 10 aastat NATO liige, on meie parim julgeolekutagatis. NATO liikmelisus ja ka kohaolek on parim kindlus, et ükski riik meie vastu otsest sõjalist agressiooni ette ei võta,» lausus Rõivas.
«Üks nendest märkidest, miks Obama just Eestisse tuleb, on kindlasti see, et oleme kindel NATO partner. Olles Baltimaadest suuruselt väikseim, panustame naabritega võrreldes kaitsevõimesse ometigi rohkem. Eesti hääle kuuldavus alliansis on otseselt sõltuvuses sellest, kui hea partner me oleme NATOs,» sõnas Rõivas.
Mikser tõi välja, et sõjalise rünnaku eelhoiatusaeg viidud Venemaa tegevusega Ukrainas praktiliselt olematuks. «See tähendab, et kriitilised võimed peavad olema liitlaste poolt eelpaigutatud Eesti, Läti ja Leedu territooriumile,» lisas ta.
Võimetest, mida liitlased võiksid meie piirkonda paigutada, tõi kaitseministeri näiteks keskmaa õhutõrje ja staabielemendi, mis oleks valmis juhtima liitlaste siiasaabumist ning ühise kaitse operatsioone. «See tähendaks, et kui halvim peaks vallanduma, oleksid esimesi üksusi juhtivad inimesed siin olemas ja nad tunneksid kohalikke olusid,» ütles Mikser.
Kaitseminister ütles samas, et pole põhjust olla Venemaa tegevuse suhtes alarmistlik. «NATO on kollektiivselt palju võimsam kui Venemaa ja panustab rohkem oma julgeoleku arendamisse. Kuid kaitsevõimet planeerides tuleb valmistuda halvimaks - siis on lootust, et neid võimekusi tegelikult vaja ei lähe.»