Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse dotsent René Värk ütles Ukraina värskeid arenguid kommenteerides, et tänapäeval ei eeldata sõja väljakuulutamist ning sõjapidamise reeglid hakkavad kehtima faktilise relvakonflikti puhkemisel.
René Värk: tänapäeval ei eeldata, et sõda on välja kuulutatud
28. august 2014, 19:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tänapäeval ei eeldata, et sõda on välja kuulutatud. Relvakonfliktiõigus ehk sõjapidamise reeglid hakkavad kehtima, kui kahe riigi vahel puhkeb faktiliselt relvakonflikt. Kui üks riik kasutab teise vastu relvastatud jõudu, aga võtab oma relvajõudude vormilt n-ö lipu maha, siis sellest ei muutu palju,» selgitas Värk.
Küsimusele, millist sündmust võiks lugeda Ukraina ja Venemaa vahelise relvakonflikti alguseks, vastas ta, et seda on keeruline üheselt paika panna. «Kui üks riik tulistab suurtükkidest teise riigi territooriumil olevaid relvajõudusid, siis võib seda pidada relvakonflikti alguseks. Samas võivad mõlemad riigid hoiduda olukorra nimetamisest relvakonfliktist, sest riigid soovivad vältida olukorra edasist eskaleerumist ja loodavad, et olukorda saab veel lahendada rahumeelsete vahenditega. Relvakonflikti olemasolu tunnustamine on tõsise märgilise tähendusega.»
NATO ja Kiiev teatasid täna, et Vene väed tegutsevad tegutsevad aktiivselt Ida-Ukrainas. Ühe NATO ametniku sõnul on Ukrainas üle tuhande Vene sõduri ning teisel pool piiri on umbes 20 000 sõjaväelast.