/nginx/o/2009/10/13/249667t1h5a72.jpg)
Valitsus muutis oma tänase määrusega Toila Oru pargi maastikukaitseala välispiiri ning kehtestas uue kaitse-eeskirja.
Valitsus muutis Toila Oru pargi piire
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrreldes kehtiva kaitsekorraga leevendatakse nii jahipidamise kui kalapüügi piiranguid, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Jahipidamine on lubatud ulukite arvukuse piiramise eesmärgil kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul.
Regulatsioon on vajalik eelkõige kobraste arvukuse tõusu tõttu, kes tekitavad kahjustusi ka Oru pargis, seisab keskkonnaminister Jaanus Tamkivi esitatud määruse eelnõus.
Pühajõe kalavarude hea seisundi taastamine ja säilitamine ning kalavaru säästva kalapüügi korraldamine toimub kalapüügiseaduse alusel, mistõttu ei ole vaja kehtestada kalapüügikeeldu kaitse-eeskirjas.
Peaminister Andrus Ansip pidas seda istungi kõige huvitavamaks päevakorrapunktiks. «Seal võib nüüd kopraid küttida, pargis» sõnas ta uue korra kokkuvõtteks.
Uues kaitse-eeskirjas on tehtud põhimõtteline muudatus, millega on välja jäetud kaitseala piiranguvööndis sadamate ja teiste veeliikluse korraldamiseks ettenähtud rajatiste ehitamist keelav säte. Edaspidi on see lubatud keskkonnaameti nõusolekul.
Lähtudes vajadusest viia transiitliiklus Oru pargist välja, on õgvendatud kaitseala läänepiiri ja põhjapiiri kavandatava tee kaitsevööndi ulatuses, et soodustada kaitsealast väljapoole sadamat teenindava kahesuunaline ümbersõidutee rajamist.
Pargi maastikukaitseala kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu- ja aiakunsti kujunduselementide säilitamine.
Ida-Virumaal Toila vallas asuva 75,37 hektari suurune Oru park on looduskaitse all juba 1957. aastast.
Pargi maastikukaitseala looduslikuks väärtuseks on mitmekesine reljeef. Pargis on maastikuelemente Põhja-Eesti panka süüvinud Toila klindilahest ja Pühajõe klindisaarest. Klindilahte suubuv kärestikulise sängiga Pühajõgi on rajanud endale aga ühe kauneima Põhja-Eesti oru.
Arhitekt Georg Kuphaldti planeeringu järgi aastatel 1897-1901 rajatud pargil on suur ajaloolis-kultuuriline ja dendroloogiline väärtus. Pargis kasvab üle 300 puittaimeliigi.
Looduslike ja ajalooliste väärtuste tutvustamise kõrval on Oru park olnud aastakümneid ka rahvaürituste korraldamise paik.