SEB ökonomisti Hardo Pajula täna ilmunud arvamusloos kriitika alla sattunud tehnikakõrghariduse kvaliteedist rääkides tunnistab TTÜ juhtivteadur Mart Min ausalt, et kraadide tase on langenud ning küsimus on teaduspoliitilistes suundades.
TTÜ juhtivteadur: Eesti õppekorraldus on vildakas
29. juuli 2010, 16:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Muidugi on kraadide tase langenud. Selles kajastub haridus- ja teaduspoliitiline suunitlus Eestis. Kui 1990ndate esimeses pooles kehtis 4-aastane bakalaureuseharidus, millele järgnes 2-aastane magistantuur oli asi selge,» on TTÜ juhtivteadur ja professor Mart Min veendunud.
Ta lisab, et nelja aastaga saadud inseneriharidus koos praktikaga ning asjaliku lõpuprojektiga ning järgmise kahe aastaga teaduskraad koos inseneriprojekti ja ühe publitseeritud artikliga seadis üliõpilasele lati nii kõrgele, et saadud hariduse kvaliteet oli hea.
«Nüüd on 3-aastane bakalaureus, kus lõputöö või projekt ei ole alati nõutav, võivad olla ka lõpueksamid. Magistritöö kohta pole enam nõudmisi publitseerimisele. Õpitakse seega üks aasta vähem ja on loomulik, et tulemus on samuti kesisem,» lisas Min.
Mini sõnul toimuski üleminek nelja-aastaselt süsteemilt kolmeaastasele peamiselt eriala ja praktika arvelt.
«Säilis üldteoreetilise ja sotsiaalmajandusliku õpetuse osa. Bakalaureuseõppe sihiks võeti laiapõhjaline ja igakülgne haridus koos erialase suunitlusega, spetsialiseerumine aga jäeti suures osas magistriõppe peale. Muidugi kadus ära bakalaureuseõppe erialane ettevalmistus,» leiab Min.
Samas leiab TTÜ professor Min, kes ise on erialalt elektroonik, et 3+2 õppekorralduse süüdistamine on pea liiva alla peitmine. Ehkki isiklikult toetaks Min 4-aastast bakalaureuseõpet, mis on ennast tõestanud USAs ja Kanadas, on tema sõnul 3+2 efektiivselt kasutusel olnud Suurbritannias.
«Hiljuti vestlesin põhjalikumalt Surrey Ülikooli elektroonikabakalaureuse kraadi taotlejaga. Mu esmane küsimus oli: kas oled valmis konkureerima inseneri töökohale? Vastus oli kindel «jah», sest nii peabki olema Suurbritannias,» tõi Min näite, lisades, et erialane ettevalmistus algab Inglismaal esimese kursuse esimesest tunnist.
«Meie tudeng alustab ühiskonna funktsioneerimise aluste tundma õppimisest ning matemaatikast, füüsikast jne. Arvan, et meie õppekorraldus on vildakas, sest alles lõpetamise eel saame eriala nuusutada ning siis lõputööle ja diplom kätte,» arvab Min.
«Meie elektroonikud tunnetavad probleemi olemasolu ning me oleme teinud tõsiseid samme hariduse kvaliteedi parandamiseks oma valdkonnas. Praegu on ettevalmistusel rahvusvaheline ingliskeelne magistriõppe kava, mis peaks käivituma järgmisel sügisel,» astub Min ka Pajula arvamusloos konkreetsemalt tema eriala vastu toodud rünnakute kaitseks välja.
Ta lisas, et elektroonikud on võtnud kvaliteedi teema tõsiselt üles TTÜs ning praktika vähesus jääb ikkagi probleemiks, mida saab lahendada vaid koostöös ettevõtlusega.
Ülemaailmsest konkurentsivõimest rääkides tunnistab Min, et Eestis tehnikakõrghariduse saanud spetsialistid võivad jääda hätta karmistuvas võitluses töökoha pärast, kuid see ei ole kindlasti reegel.
«Oht on olemas. Eesti tervikuna on ühe Euroopa suurlinna osa elanike arvu poolest. Peale selle tunnistagem ausalt, et Eesti on vaene, ka ülikool on sellele vastav. Meil puudub objektiivne võimalus harida üliõpilasi kogu selles erialade gammas, mis praegu teoksil on,» tunnistab Min ning lisab, et puudu on ka heade õpetajate kaader vajalikus ulatuses.
«Tuleb teha ränk valik: mida vajame, mida jaksame, mille heidame kõrvale. Jääb ka alternatiiv: jätkame sama laialt, kuid töökoha pärast odavate õpetajate ning õppimist mängivate lastega,» sõnab Min ja kinnitab, et TTÜ oma uueneva juhtkonnaga viimast teed ei vali.