Riigikogu võttis täna napi häälteenamusega vastu vastakaid arvamusi tekitanud kooseluseaduse, kuid selle rakendamine nõuab veel hulgaliselt muudatusi, mille vastuvõtmise peab otsustama parlamendi järgmine, kevadel valitav koosseis.
Kooseluseaduse rakendamise peab otsustama kevadel valitav riigikogu
9. oktoober 2014, 13:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parlamendi õiguskomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Neeme Suur ütles Postimehele, et kooseluseadus saab jõustuda alles siis, kui kehtestatud on ka rakendusaktid. Need tuleb tema sõnul välja töötada paljude ministeeriumide koostöös. «Seadusandlikke akte, mis on seadusega puutumuses, on praegustel andmetel 87, kuid kas neid kõiki muudetakse ja millisel hetkel, see on edasise otsustamise küsimus,» ütles ta.
Küll on Suure sõnul kümmekond muudatust, mis on kooseluseaduse rakendumiseks hädavajalikud. Need puudutavad tema sõnul registripidamist ja kohtumenetlusnorme, mis eelnõus ka algselt sisaldusid, kuid mille õiguskomisjon sellest välja võttis. See tähendas ühtlasi, et algse 51 hääle asemel vajas eelnõu vastuvõtmiseks lihthäälteenamust ehk seaduse poolt pidi olema rohkem saadikuid kui selle vastu.
«On olemuslikult vajalik, et kooselulepingu saaks kanda registrisse ja et inimesel oleks tagatud õiguskaitse kooselulepingu sõlmimise korral. Need on olemuslikud vajadused,» lausus ta ja märkis, et lisaks tuleb arutada muudatusi, mis hädavajalikud pole, kuid mis on põhimõtteliselt olulised.
Näiteks nimetas Suur muudatust pärimisseaduses, mille kohaselt oleksid registreeritud elukaaslased teineteise seadusjärgsed pärijad. Ka see muudatus sisaldus algses eelnõus, enne kui õiguskomisjon selle sealt välja võttis.
Samuti vajab Suure sõnul arutelu, milliseid võimalikke õigusi veel kooselupartneritele anda. Näiteks on tema sõnul võimalik muuta tulumaksuseadust, et kooselupartnerid saaksid esitada ühiselt tuludeklaratsiooni. «Selliseid arutelusid tänasele otsusele kindlasti järgneb, aga üks osa muudatustest on hädavajalikud, ilma milleta seadus tegelikult ei saa kehtima hakata: need on registrite muudatused ja kohtumenetlusnormid.»
Suure tõenäosusega jääb rakendusaktide vastuvõtmine järgmise, 1. märtsil valitava riigikogu koosseisu ülesandeks. «Juhul kui riigikogu ei võta vastu seaduse rakendamiseks vajalikke rakendusakte, tekib õiguslik vastuolu. Kui 2016. aasta 1. jaanuaril selgub, et oleks nagu võimalik sõlmida kooselulepingut, aga seda ei ole võimalik registritesse kanda, sest need muudatused on tegemata, siis on otseselt tegu inimeste õiguste riivega ja siis juba tõenäoliselt sekkub kohus,» selgitas Suur.
Nii ei saa tema sõnul välistada, et suuremal või vähemal määral kerkib kooseluseadusega seonduv üles ka valimiskampaanias. Mõni poliitiline jõud võib näiteks lubada, et lükkab seaduse rakendamise edasi või tühistab seaduse enne selle jõustumist, lisas ta.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond teataski täna, et seab oma eesmärgiks kooseluseaduse tühistamise juba järgmises parlamendikoosseisus. Erakonna hinnangul on tegu halva ja tarbetu seadusega, mis on vastu võetud demokraatia põhimõtteid, rahva arvamust ning riigikogu tavapärast tööpraktikat eirates.
Riigikogus kooseluseadusele vastu hääletanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni aseesimees Kaia Iva ütles Postimehele, et järgmine riigikogu peab tegema väga suurt tööd, et parandada täna vastu võetud seaduses sisalduv praak ja vastu võtta seni puuduvad rakendusaktid. Samas kahtles ta, kas riigikogu jõuab seda järgmise aasta jooksul teha, arvestades, et märtsis toimuvad valimised ning uued saadikud vajavad sisseelamiseks aega.
Iva nentis, et üks võimalus on lükata seaduse jõustumine edasi, kuniks rakendusaktid on olemas ja rakenduskord läbi mõeldud. Tema sõnul on sellest aastast olemas ka juhus, kus koalitsioon juba kehtiva seaduse rakendamise ehk vanemapensioni maksmise mitme aasta võrra edasi lükkas. «Nii et praktika on meil olemas,» märkis ta.