Politsei trahvib aastas sadu valede rehvidega sõitjaid

Andres Einmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naastrehvid
Naastrehvid Foto: Raigo Pajula

Politsei karistab igal aastal sadu ilmaoludele mittevastavate rehvidega sõitjaid, suurem osa patustajaid jääb vahele suveperioodil, näiteks naastrehvidega sõitjaid on tabatud ka kõige palavamate suveilmade ajal.

Politsei- ja piirivalveameti andmetel jäi eelmisel aastal korrakaitsjatele vahele kokku 420 nõuetele mittevastavate rehvidega sõitnud autojuhte. Nende hulgas on nii suvel naastrehvidega sõitjad, talvel suverehvidega sõitjad kui ka kulunud rehvimustriga liiklejad.

Talverehvid on kohustuslikud jaanuaris, veebruaris ja detsembris, sel ajal avastasid politseinikud 73 suverehvide või ebapiisava mustrisügavusega rehvidega sõitjat. Ülejäänud kuudel oli rehvidega probleeme 347 juhil, neist juunis, juulis ja augustis registreeris politsei kokku 131 väärtegu.

Kõige väiksemad trahvid sellise eksimuse eest olid möödunud aastal 12 euro suurused, kõige suurem trahv oli 200 eurot. Ligi pooled määratud trahvidest jäid alla 50 euro.

Politsei lähtub karistuste määramisel eelkõige liiklusohutusest. Kui suvine naastrehviga sõitmine kahjustab eelkõige teekatet, siis talvisel ajal mõjutab õige rehvi kasutamine otseselt sõiduki juhitavust ning teel püsimist. Seetõttu on külmal ajal talverehvi nõude vastu eksimine kindlasti ohtlikum.

Naastrehve on lubatud Eestis kasutada alates 15. oktoobrist kui 31. märtsini. Talverehvid on kohustuslikud 1. detsembrist 1. märtsini.

Politsei soovitab sõidukijuhtidel mõelda rehvivahetusele juba praegu, sest kuigi teekatted on veel kuivad ja suurt libedust ei ole esinenud, ei ole suverehvidega praegu sõitmine enam ohutu.

Politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna komissari Riho Tänak märkis, et rehvitootjate soovituste kohaselt on õige aeg rehvivahetuseks siis, kui  ööpäeva keskmine õhutemperatuur jääb viie soojakraadi juurde. Sellel temperatuuril muutub suverehvi koostis jäigemaks ning  rehvimuster ei haaku enam asfaldikonarustega nii hästi kui suvel.

«Esimene sügistalvine liiklusoht on must jää, mis tekkib eelkõige sildadel ja metsavahelistel teedel ning seda eelkõige öötundidel ja varahommikuti. Kõrvaltänavatel põhjustavad libedust mahalangenud märjad lehed.  Paras aeg on hakata end harjutama talviste sõiduvõtetega, mis tähendab suurema pikivahe hoidmist, järskudest ja hoogsatest manöövritest hoidumist ning teeoludele vastava sõidukiiruse valikut,» rääkis Tänak.

Politsei soovitab sõidukitele rehve valides ja suverehve talverehvide vastu vahetades pidada meeles lihtsaid tõdesid, mis aitavad liikluses korrakaitsjatega kohtudes probleeme ennetada.

Talverehvi tunneb ära tähistuse järgi, milleks võib olla M+S, MS, M.S. või M&S. Tähistus tuleneb inglisekeelsetest sõnadest M = mud (pori)  ja S = snow (lumi).

Rehvide valikul tuleb kindlasti jälgida õigeid mõõte. Iga autotootja on ette näinud kindlad mõõtmed nii rehvile kui ka veljele ja sellest omavoliliselt kõrvale kalduda ei tohi.

Kasutatud rehvi korral tuleb jälgida selle kulumist. Rehvil ei tohi olla läbivaid vigastusi – mõrasid ega torkeid. Muster ei tohi olla kulunud ebaühtlaselt ning mustri sügavus peab olema vähemalt kolm millimeetrit.

Sõiduki mõlemal teljel peavad olema ühesuguse mustriga rehvid, kuid rehvipaarid võivad omavahel erineda. Naastrehvide korral tuleb neid kasutada kõigil neljal rattal.

Selleks, et rehv töötaks nii, nagu peab, tuleb nii suve- kui ka talverehvi puhul jälgida, et selle siserõhk vastaks tootja poolt ette nähtule.

Rehvidest sõltumata tuleb libedal teel sõitmisel olla tähelepanelik ja rahulik, hoida suuremat pikivahet, vältida järske ja hoogsaid manöövreid ning valida teeoludele vastav sõidukiirus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles