Teadusmagistrite aeg jõuab otsakorrale

Juhan Mellik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

31. augustil on viimane võimalus, mil Tartu Ülikooli teadusmagistri õppekavadel tudeerijad saavad kaitsta oma kraadi.


Lähenev tähtaeg sunnib ­Bologna süsteemi eelse 4 + 2 programmi järgi õppivaid magistrante lõputöödega kiirustama.

Üks nendest, kes end tänavu kätte võtnud, on Tartu Ülikooli politoloogia magistrant Karl-Erik Tender. «Tekkis aeg ja võimalus ning ka tähtaeg mõjutas kindlasti,» rääkis ta. Magistrantuuri astus mees 2005. aasta sügisel, kuid töö ja vahepeal sündinud lapse tõttu jäid õpingud vahepeal soiku.

Tenderi sõnul on tal magistriga ühele poole saavaid koolikaaslasi ja sõpru rohkelt. «Neid inimesi, kes sel aastal on lõpetanud või lõpetamas, on ikka terve rida,» kirjeldas ta.

Aktiivsus tõuseb

Tartu Ülikooli doktoriõppe peaspetsialist Reet Marits kinnitas, et peagi saabuv tähtaeg on kaitsjate aktiivsust tõstnud. Kui 2009. kalendriaasta jooksul kaitsti ülikoolis kokku 58 teadus- ja kutsemagistritööd, siis tänavuse aasta juuli lõpu seisuga on neid juba 94.

Lisaks on õppeosakonda jõudnud dokumentide alusel kaitsmisele lubatud veel 60 tööd, ehkki see arv ei ole veel lõplik. Kokku õppis augusti alguse seisuga kooli teadusmagistriõppekavadel 105 ja kutsemagistris 18 inimest. «Kõige rohkem on neid õigusteaduse õppekaval,» lausus Marits.

Siiski ei saa ennustada, paljud neist kaitsmiseni jõuavad, sest osadel magistrantidel on õppe lõpukuupäev märgitud 31. augustist hilisemaks. Sellisel juhul on Maritsa sõnul tudengil võimalus minna üle uuele magistriõppekavale.

Kellel sügiseks lõpetada ei õnnestu, on õigus kandideerida doktoriõppesse ka vana nelja-aastase bakalaureuse põhjal. «Kui aga doktorantuur huvi ei paku ja soovitakse saada erialane kõrgkvalifikatsioon, tuleb jätkata uues magistriprogrammis,» märkis Marits.

Teadusmagistril on eelised

Võrreldes uue 3 + 2 süsteemi magistritega, on vana programmi läbinutel mitmeid eeliseid. «Neil on suurem teadustöö kogemus ning parem uurimismetoodiline baas,» lausus Marits. Lisaks võib vana programmi raames sooritatud õpinguid ning lõputööd arvestada ka doktoriõppekava osana.

Vastuvõtt teadusmagistri õppekavadele lõppes 2005. aasta esimesel septembril. «Seega võiks tänaseks suurem osa üliõpilastest olla oma õpingud lõpetanud,» kommenteeris haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna peaekspert Helen Põllo.

Kokku õpib Eesti kõrgkoolides sellistel õppekavadel 191 üliõpilast. Riiklikult tunnustatud teadusmagistri diplomite väljaandmine lõpetatakse kõigis koolides hiljemalt tuleva aasta lõpuks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles