Savisaar ei saanud mõjuagendi vaidluses ka ringkonnakohtust õigust

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Edgar Savisaar
Edgar Savisaar Foto: Toomas Huik / Postimees

Tallinna ringkonnakohus jättis täna rahuldamata Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare kaebuse Postimehe vastu, mis tõi 2010. aasta lõpus avalikkuse ette kaitsepolitsei hinnangu, milles kirjeldati Savisaart Venemaa mõjuagendina ja nimetati teda ohuks riigi julgeolekule. Savisaar kaebab otsuse edasi riigikohtusse.

Savisaar polnud rahul 2010. aasta 16. detsembril Postimehe paberlehes ja veebis avaldatud loo pealkirjaga «Vastuluure kirjeldab Edgar Savisaart Venemaa mõjuagendina» ega loos sisaldanud tekstilõikudega: «Eesti presidendi, peaministri ja siseministri käes on kaitsepolitsei teabeettekanne, milles Keskerakonna esimeest Edgar Savisaart nimetatakse ohuks riigi julgeolekule.» ning «Nimelt selgub, et juba suve algusest saadik on Savisaar kaitsepolitsei vastuluureametnike jaoks olnud märkega «oht julgeolekule» ja tema kohta kasutatakse nimetust «mõjuagent».»

Samuti polnud Savisaar rahul päev hiljem avaldatud loo pealkirjaga «Savisaare julgeolekuoht seisnes mõjuvõimuga kauplemises».

Savisaar leidis Harju maakohtule esitatud hagis, et viidatud tekstilõikudes avaldati tema kohta faktiväited, mille kohaselt on ta Venemaa mõjuagent, ta on ohuks Eesti julgeolekule ning ta kauples mõjuvõimuga. Need Savisaare hinnangul ebaõiged väited või väidetavalt ebakohased väärtushinnangud rikuvad hagi kohaselt tema õigusi, mistõttu nõudis ta andmete ümberlükkamist või väärtushinnangute avaldamise õigusvastasuse tuvastamist ja nende avaldamisega tekitatud moraalse kahju hüvitamist.

Harju maakohus otsustas mai keskel jätta hagi rahuldamata ning jättis ka menetluskulud Savisaare kanda. Otsusele esitas apellatsioonkaebuse Savisaare esindaja, kes palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldataks ning jäetaks menetluskulud kostja kanda.

Tallinna ringkonnakohus jättis täna maakohtu otsuse siiski muutmata, kuigi pidas vajalikuks muuta otsuse põhjendusi.

Kui maakohus lähtus hagi rahuldamata jätmisel seisukohast, et ajakirjandus ei vastuta ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest, kui avaldamisel viidatakse teabe allikale ja on tõendatud, et faktiväited või väärtushinnangud lähtuvadki samalt allikalt, siis ringkonnakohtu hinnangul on selline seisukoht ebaõige ja seadusega vastuolus.

Eksliku seisukoha tõttu jättis maakohus otsuse kohaselt omakorda adekvaatselt hindamata küsimuse, kas avaldatu näol on tegu faktiväidete või väärtushinnangutega. Samuti on maakohus ringkonnakohtu hinnangul ebaõigesti käsitanud tõendamiskoormust ning ebakohases kontekstis hinnanud asjaolu, et avaldatu algallikas oli kaitsepolitsei.

Ringkonnakohtu sõnul on vaidlusaluste väidete näol tegemist väärtushinnangutega. «See nähtub juba sellest, et tegemist on kaitsepolitsei hinnangutega, samuti nende väidete sisust. Hinnanguid, et hageja on oht riigi julgeolekule, et ta on oma tegevusega muutunud teise riigi mõjuagendiks ja et tema tegevuse tagajärjel võib tulevikus tekkida olukord, kus riik muutub mõjuvõimuga kauplemise objektiks ja teise riigi poolt manipuleeritavaks, ei ole võimalik kinnitada ega ümber lükata,» märkis kohus.

Seda, et artiklites avaldatu puhul võib tegu olla väärtushinnangutega, on otsuse kohaselt möönnud ka Savisaar ise, esitades ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude kõrval alternatiivsena nõude väärtushinnangute õigusvastasuse tuvastamiseks ja ebakohaste väärtushinnangutega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.

«Kuivõrd artiklis avaldatu puhul (hageja piiritletud ulatuses) on tegemist väärtushinnangutega, siis puudub alus kohustada kostjaid avaldatud andmeid ümber lükkama ja neilt ebaõigete andmete (faktiväidete) avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks rahalise kompensatsiooni väljamõistmiseks,» märkis kohus.

Kohus viitas otsuses põhiseaduse paragrahvile, mille kohaselt on inimesel õigus nõuda moraalse kahju hüvitamist, kui see on tekitatud õigusvastaselt. Samas pole Savisaar vaidlustanud kohtu sõnul artiklites esitatud faktiväiteid, mille kohaselt küsis ta välisriigi isikult raha oma juhitava erakonna kulutuste katteks, et kaitsepolitsei jälgis Savisaare kohtumisi selle isikuga, et «neid kokkuleppeid ja kohtumisi lindistati» ja et «tehing tõkestati». Seega kehtib otsuse kohaselt nende väidete tõelevastavuse eeldus ning seetõttu on ka artiklites avaldatud väärtushinnangud kohased.

Nii ei olnud väärtushinnangute avaldamine ringkonnakohtu hinnangul õigusvastane. «Kolleegiumi hinnangul on avalikkusel õigustatud huvi olla informeeritud avaliku elu tegelasele antud pädeva riigiorgani hinnangutest seotuna selle isiku tegevusega ja ajakirjandusvabaduse põhimõte kaalub siin selgelt üle isikuõiguste võimaliku riive, olgugi et avaldatu väärtushinnangud lähtuvad algselt salajaseks tunnistatud kaitsepolitsei ettekandest,» märkis kohus.

Ringkonnakohus viitas ka asjaolule, et Savisaar esitas mittevaralise kahju nõude ligi kolm aastat pärast väidetavat au teotamist. Kohtu hinnangul näitab see, et avaldatud väärtushinnangud ei kutsunud temas esile hingelisi kannatusi sellises ulatuses, et oleks õigustatud hingeliste piinade või kannatuste hüvitamine rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega.

«Kolleegiuim märgib ka, et hageja alternatiivses nõudes taotletud avaldamise õigusvastasuse tuvastamist ei saa käsitada omaette tuvastushagina, kuivõrd õigusvastasuse tuvastamine on mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõude üheks asjaoluks, mistõttu selle omaette tuvastusnõudena lahendamisel puuduks piisav õigustatud huvi,» lisas kohus täna tehtud otsuses.

Advokaat Oliver Nääsi kommentaar

Edgar Savisaar kaebab tänase Tallinna ringkonnakohtu otsuse edasi riigikohtusse. Ringkonnakohtu otsuse aluseks on muuhulgas käsitlus, et artikli pealkirjas võib avaldada provokatiivselt ebaõiget teavet, kui selle eesmärgiks on ajakirjandusväljaande majanduslik huvi kutsuda lugejat artikliga tutvuma. Sellise uue ja teedrajava käsitlusega ei ole võimalik kahjuks nõustuda, sest raha teenimist ei tohi õigustada kelmusliku valetamisega. On tähelepanuväärne, et ringkonnakohus tuvastas üheselt, et Tuuli Kochi ja Postimehe poolt avaldatud teave oli avaldamise hetkel riigisaladuseks ning teave pärines kaitsepolitseiametist. Riigisaladuse lekitamine on kuritegu, oleks huvitav teada, kes selle eest vastutab. Avaldatu eest algselt Tuuli Kochile antud Bonnieri preemia tuleks täna avaldatud kohtulahendi valguses üle anda Raivo Aegile.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles