Politoloog: Moskva on külma sõja võrdluse üle ilmselt õnnelik

Tiina Kaukvere
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli politoloog Karmo Tüür
Tartu Ülikooli politoloog Karmo Tüür Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Politoloog Karmo Tüüri meelest ei ole praeguses julgeolekuolukorras õige kasutada külma sõja terminit, ent ta nentis, et Moskva on selliste võrdluste üle ilmselt õnnelik.

Norra väljaanne Verdens Gang avaldas täna foto Venemaa uuest super hävituspommituslennukist Suhhoi Su-34. Norra F-16 hävitajate piloodid nägid ja jäädvustasid Vene uue põlvkonna sõjalennuki 29. oktoobril Norra ranniku lähedal rahvusvahelises õhuruumis. Sarnaseid uudiseid on viimasel ajal olnud palju.

Kuku raadio intervjuus uuriti politoloogilt Karmo Tüürilt, kas praegu võib rääkida külmast sõjast.

«Külmaks sõjaks seda nimetada ei saa, külm sõda oli globaalne vastasseis Nõukogude Liidu ja USA vahel. Käis globaalne võimu jagamise mäng. See oli kahe enam-vähem võrdse tegija mäng. Seda kvaliteeti pole enam ammu, selle termini kasutamine on eksitav,» arvas Tüür.

Samas usub ta, et Moskva on ilmselt selliste võrdluste üle õnnelik. «Venemaa teeb kõik, et vähemalt näiliselt taastada selline olukord, kus Venemaa kunagise Nõukogude Liidu mantlipärijana on selle ülivõimu rollis,» lisas Tüür.

Tema kinnitusel on samas valmisolek suureks sõjaks või sellega ähvardamiseks olemas. Eriti jõhkrat heidutust kasutatakse just Venemaa poolt.

Ka kommenteeris Tüür seda, et Vene uudistekanal Russia Today käivitas rahvusvahelise uudiste talituse SputnikNews, mille eesmärk on kanali teatel võidelda teiste uudistekanalite propagandaga. Uudistetalitus avab kontorid enam kui 30 riigis ja edastab uudiseid ka raadiojaamade, veebilehekülgede ja sotsiaalmeedia kaudu.

«Sputnik on uus propagandakanalike, mis kindlasti leiab vaatajaskonda, nagu iga hästi pakendatud ja laialt levitatud kanal. Teiseks on see, et Venemaa on suhteliselt hästi paika pannud isikud, kellele see on suunatud – need on padukonservatiivsed ja antiamerikanistlikud jõugud. Sellist publikut jagub igal pool, nii et mingisugune mõju saab sellel siiski olema,» usub Tüür.

Ta ise vaatas Sputniku kodulehte ja leiab, et see on ehe näide propagandast. Näiteks oli veebi päises kõrvuti üks hea, üks halb ning üks neutraalne uudis. Viimane oli mõeldud vaid selleks, et näidata, et tegeletakse ka muuga peale propaganda.

«Hea uudis» oli see, et Venemaa valmistab ette uut humanitaarabikonvoid Ukrainale, «halb uudis» see, et USA senaator nõuab surmava militaarabi andmist Ukrainale.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles