Taevasel ristteel: Eesti kohal lendab omajagu lennukeid, kuid vähesed maanduvad siin. Miks?

Eesti asub maailma mõistes ideaalses paigas, lausa lennukoridoride ristteel! Tallinna vanalinna torne näevad reisijad aga heal juhul vaid aknast.

Eesti kohal on kaks olulist lennukoridori:

1. Pärsia lahe piirkonnast ja Indiast Põhja-Ameerikasse;
2. Kaug-Idast Euroopasse.

Praegu toimub Tallinna lennujaama kaudu üle 700 lennu nädalas. Kui suurfirmade hiigellennukid siin ka peatuma vaevuksid, oleks see arv vähemalt kaks korda suurem.

«Me peame suuremalt mõtlema,» ütles Tallinna lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov.

«Kõige parem näide on Finnair, kes väga hästi kasutab ära oma geograafilist asendit. Finnair on 30 aastaga üles ehitanud muljetavaldava võrgu. Nad toovad Aasiast [reisijaid] ja veavad nad Helsingi kaudu laiali. See on täpselt see sama asi, mida ka meie peame tegema. Sest meie geograafiline asend ei ole põrmugi halvem.»

Kuidas seda teha? Sakkovi sõnul on variante mitu. Võiksime seda teha oma jõududega ehk ise arendades, luues globaalse müügisüsteemi (see on aga peaaegu võimatu, sest oleks hirmkallis ettevõtmine).

Postimees avaldaski täna loo, et Estonian Air peab laienemisplaani. See on tore, aga alles väike sammuke.

Teine võimalus oleks Sakkovi sõnul leida näiteks Aasiast või Ameerikast endale «suur sõber», kes siin baasi avaks. Aga kuidas veenda hiigelfirmasid tulema tundmatusse riiki, mis on väiksem kui nende terve ettevõte?

Näiteks oleks alustuseks hea uskuda, et see on võimalik.

Lisatud (üleval) flightradar24.com interkatiivne kaart, millel on näidatud reaalajas kõikide praegusel hetkel liikuvate lennukite asupaigad. Need püüab kinni radar transponderite abil. Flightradar esindaja Fredrik Lindahl ütles Postimehele, et Euroopas ei ole umbes 30 protsendil reisilennukitest ADS-B transpondereid. Pea kõik ilma transponderiteta lennukite asukohad arvutatakse aga välja selle järgi, kust ja millal lend alguse sai ja kuhu ning mis ajaks suundub. Estonian Airil on transponderid olemas.