Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Orjaks saada polegi nii raske ehk kes on Eesti 4800 orja?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ehitustöölised aia taga. Foto on illustratiivne. | FOTO: Yuya Shino / Scanpix

Üleilmse orjandusindeksi järgi on Eestis 4800 tänapäevast orja - kuigi see number ei vasta Eesti ekspertide sõnul tõele, on orjaks saada palju kergem, kui arvata võib.

«Kui oleks minu võimuses, siis ma ei levitaks seda arvu,» ütles Tartu Ülikooli õppejõud Anna Markina, üks autoritest, kelle uurimistööle indeks Eesti puhul viitab. Indeksist ei tule tema sõnul mitte kuidagi välja, kust need arvud saadud on, ja tundub seetõttu meelevaldne.

167 riigi olukorda vaatlevas tabelis, mille koostas sihtasutus Walk Free, oleme Euroopa riikidest 12. kohal. Aga andmed, millele indeks viitab, on kolm aastat vanad ja selle ajaga on ühtteist muutunud. Näiteks on Eestis inimkaubandust kriminaliseeriv seadus, mida varem ei olnud.

Kolme aastaga on samaks aga jäänud fakt, et Eesti on jätkuvalt orjastamise ohverriik. Peamiselt kasutatakse Eestist pärit töölisi ära riikides, kus neid kõige rohkem on: Suurbritannias, Soomes, Norras, Saksamaal ja Rootsis. Sihtriigiks on Eesti aga eelkõige Poola ja Ukraina töölistele.

Eesti tööalase ärakasutamise infoliini Living for Tomorrow juhataja sõnul kasutatakse kõige enam Poola viisa süsteemi. Poolast on lihtsam viisat ja siis Eestisse tulla näiteks ukrainlastel. Schengeni alal on lubatud küll kuni kolm kuud reisida, aga teise riigi viisaga töötamine on keelatud. Seetõttu ehitavad nad Eestis tihti maju (sest enamasti tulevadki nad ehituse peale tööle) ümbrikupalga eest.

Septembris helistati infoliinile rekordiliselt 80 korda. Tavaliselt helistatakse umbes 30-40 korda kuus, enamik neist välismaal hätta jäänud eestlased.

Aga orjaks saada ei olegi nii raske. Kõige lihtsam näitaja on see, kui tegelikkus ei vasta töölepingus kirjapandule. Anna Markina toob näiteid tänapäeva orjusest:

  • Töötaja haavatava seisundi ärakasutamine. Näiteks ei oska ta keelt ja ei saa seetõttu lepingust aru.
  • Pettus - teadlikult valeinfo andmine töötingimuste kohta. Näiteks lubatakse värbamisel üht tööd, mis osutub aga teiseks.
  • Töötaja liikumisvabaduse piiramine. Näiteks ei lubata tööalalt väljuda. Anna Markina ütles, et uurimistööd tehes rääkis talle Soomes töötanud Eesti mees, et «peremees» ehk tööandja keelas tal territooriumilt lahkuda. Ühel päeval läks mees paadiga järvele, mispeale ülemus väga pahandas. Markina: «Ta pidas neid enda omandiks.» Või kestab töö lihtsalt nii kaua, et füüsiliselt ei ole võimalik välja minna.
  • Sotsiaalne isoleerimine – lähedastega suhtlemise keelamine, piiramine või abi otsimise takistamine. Näiteks kui inimene töötab ilma viisata, ähvardatakse ta võimudele välja anda.
  • Füüsilise või seksuaalse vägivalla kasutamine (peamiselt inimkaubanduse juhtumid).
  • Hirmutamine ja ähvardamine näiteks palga maksmata jätmise või võõrtöötajate väljaandmisega võimudele. Ka isikut tõendavate dokumentide või reisidokumentide ära võtmine.
  • Töötasust mitte kinni pidamine või tasuta jätmine – see on Markina sõnul kõige tavalisem juhtum.
  • Võlasuhte tekitamine – makstakse kinni kõik sõidud ja elamiskoht. Seejärel öeldakse töötajale suur summa, mille ta ise palgast tagasi peab maksma. Ka see on Markina sõnul suhteliselt levinud.
  • Ebainimlikud töö- ja elutingimused. Markinale rääkis eestlane, kes Saksamaale tööle läks, et talle pakuti ööbimiseks mahajäetud hotell. Soomes elasid eestlased aga näiteks vanades kontoriruumides, kus neil puudus võimalus otsustada, kellega nad ruume jagavad.

Tegelikult ongi Markina sõnul raske tõmmata joont, kust algab orjastamine ja lõppeb puhas töö. Oluline on tema sõnul aga pöörata tähelepanu väiksematele probleemidele, millest võivad välja kasvada julmad juhtumid.

Markina: «Kui paneme töötingimused joonele: ühel pool on aus töö ja suurepärased tingimused ja teisel pool on inimkaubandus ja orjastamine, siis enamik inimestest jäävad sellel joonel kusagile vahepeale.»

Tagasi üles