Kaitsepolitsei endise peadirektori Raivo Aegi hinnangul võimaldas Venemaa telekanali NTV saade, kus varem kaitsepolitseis töötanud Uno Puusepp tunnistas, et oli aastaid FSB agent, korraldada Eesti vastu järjekordse inforünnaku, mille järel heidavad Venemaa eriteenistused endise kaastöötaja kasutuna kõrvale.
«Kuidas seda siis veel võtta? Mina sealt küll muud sõnumit välja ei lugenud kui järjekordselt Eesti teatud mõttes alavääristamine, pisendamine ja näitamine, et Eesti millegagi ise hakkama ei saa, ta sõltub kõik ainult oma suurematest ja tugevamatest sõpradest, ja teistpidi ka meie sõprade jaoks usaldamatuse fooni loomine Eesti suhtes. See kumas ju sealt igast sõnast ja igast erinevast klipist, mis kellegagi tehtud oli, selgelt läbi,» rääkis Aeg täna Kuku raadiole antud intervjuus.
Tema sõnul on raske öelda, miks toodi FSB endine kaastöötaja avalikkuse ette just nüüd. Ühest küljest näitab see tema hinnangul, et Eesti eriteenistused, kes on tabanud mitu riigireeturit, valmistavad Venemaale tõsist peavalu, teisalt on Venemaale tema sõnul probleemiks ka Eesti hea positsioon meie partnerite silmis.
Aeg märkis, et nüüd pole Venemaa eriteenistustel Puusepaga enam midagi teha. «Viimane piisk pigistati välja ja nagu tühi sidrun visatakse Puusepp minema, sest rohkem teda vaja ei ole. See oli veel viimane, mis oli võimalik – teha väike propagandaüritus,» rääkis ta ning lisas, et Puusepp ise on pandud tugeva surve alla. «Ega tal nüüd lihtne elada pole. Nüüd ta ju teab, et kõik teavad.»
Aastatel 2008–2013 kaitsepolitsei peadirektorina töötanud Aeg ütles Kuku raadiole, et isiklikult ta Puusepaga väga palju kokku ei puutunud. «Mina ei mäletagi seda Puuseppa nii väga. Ma tean, kui ma seda nägu nägin, nime kuulsin, et jah, selline oli,» rääkis ta ja lisas, et peadirektor tehniliste ja tugiüksuste töötajatega kuigi tihedalt läbi ei käi.
Küsimusele Puusepale teatavaks saanud infost vastas Aeg, et tehnilised töötajad töötlevad paratamatult informatsiooni ja nii sai ka Puusepp episoodiliselt mingeid teadmisi. «See on selge, et kui on üksus, kuhu jooksevad mingisugusedki andmed operatiivüksustelt kokku, mida nad peavad seal vormima teatud kujusse, siis paratamatult sellised teadmised tulevad ja sellised riskid on, aga see on elu, ilma selleta ei ole ka jälle võimalik tööd teha,» lausus ta.
Aeg lisas, et Puusepp viitas intervjuus ka 1990. aastate keskpaigas toimunud operatsioonidele, kuid kuna tema siis kaitsepolitseis ei töötanud, ei oska ta neid väiteid kommenteerida. «Loomulikult kaitsepolitseil läbi oma ajaloo on olnud õnnestumisi, on olnud ebaõnnestumisi ja mõningad ebaõnnestumised ta seal ka välja tõi. Mis seal siis salata, need on faktid, aga teisest küljest kõrval on õnnestumised, mida ei ole keegi avalikkuse ette toonud,» ütles Aeg.
Samuti ei osanud ta esile tuua mingeid erilisi kahtlusi, mida Puusepa töö oleks toona kaitsepolitseis tekitanud. «Sisekontrolli meetmetega ja muude meetmetega sai eeskätt just neid inimesi, kellel oli KGB taust, kes kunagi olid üle võetud mingitel seletamatutel põhjustel KGBst, loomulikult vaadatud, aga ju siis kuskil jäi midagi kahe silma vahele. Ülevõtmisest oli ju ka möödas juba aastakümneid ja eks ikka usud inimestest head, et kui nad juba on vande andnud ja koostöötahet ilmutanud, siis nad seda ka ausalt teevad,» selgitas ta.
Aegi sõnul on Puusepa juhtum kaitsepolitseile järjekordne õppetund. Samas ei tähenda see tema sõnul, et kõigile inimestele, kes on kunagi olnud KGBga seotud, tuleks alustada klaperjahti.