Oma agendi Uno Puusepa tavatu paljastamine Venemaa telekanali NTV saates «Meie inimene Tallinnas» on kahtlemata info(sõja)-operatsioon, mille eesmärk on mõjutada publikut nii Venemaal, Eestis kui Eesti partnerriikides. Selgesõnaliselt on selle taga Venemaa julgeolekuteenistus FSB.
Tegu on huvitava materjaliga, mis paotab pisut ust varjatud luuremaailma, ent eelkõige tuleb arvestada, et uksetagust näidatakse meile läbi propagandistliku kõverpeegli. Propagandaga kokku puutudes pole peamine, mida selles sõna-sõnalt öeldakse, vaid mis on propagandisti eesmärgid.
Kuna just Eestis on vahele võetud ja riigireetmises süüdi mõistetud mitmed Venemaa eriteenistuste kasuks luuranud agendid, võib oletada, et kaotusi kandnud eriteenistused tahavad nende kaotuste väärtust pisendada ning esitleda oma suurt töövõitu. Märgakem, et saates pole juttu riigireetmises süüdi mõistetud Herman Simmist ega Aleksei Dressenist, kellel ometi oli kõige seni teadaoleva põhjal ligipääs palju tundlikumale infole kui Uno Puusepal.
Vaba maailma ajakirjanduses on mitmed mõjukad inimesed Eesti eriteenistusi ja riigireeturite paljastamist ning juhtumite kohtulikku menetlemist kiitnud. Ühelt poolt on nii Eesti kui partnerite saladused küll lekkinud, ent teisalt on nende juhtumitega otsustavalt tegeletud. Oma kunagise agendi paljastamisega tahetaksegi ilmselt osutada, et «suur kala» jäi püüdmata. Selle sõnumi mõte on külvata esiteks usaldamatust Eesti ja partnerite vahele ja teiseks sisendada meile, et meil endil pole korralikku kaitset.
Läbiv joon ongi saates jutt Eestist, mis on ühtpidi ettur USA luureagentuuride «russofoobsetes tellimustöödes», aga täidab samas oma «peremeeste» ülesandeid saamatult. See on lugu maailmast, kus Venemaa väikestel naaberriikidel pole mingit oma tahet, või kui ongi, siis on tegu lihtsalt natsionalistlike elementide pusimisega demokraatia ja vabaduse sildi varjus.
Samuti riigireetmises süüdi mõistetud Vladimir Veitmani kohta esitatakse versioon, et Eesti kohus on ta täiesti alusetult vangi mõistnud ja talle omistavad infolekked Venemaale olevat korda saatnud hoopis Puusepp. Seega väidetakse loos, et Eesti eriteenistused ja koguni kohus on totud, saamatud ning ilmsüütut inimest pikaks ajaks vangi mõistes oma rumaluses lausa kuritegelikud. Tõeline Venemaa luurekangelane tegutses totude eest märkamatult aastakümneid ja vestab nüüd turvaliselt Moskvas olles telekaamerate ees oma mälestusi.
Puusepa roll on selles saates propagandistlikes huvides palju suuremaks luuletatud, kui see olla sai.