Postimees valis tänavuseks aasta inimeseks 26. üldlaulupeo kunstilise juhi Hirvo Surva.
Postimees kuulutas välja tänavuse aasta inimese
5. jaanuar 2015, 12:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimehe peatoimetaja Merit Kopli sõnul on laulupeo korraldamine suur tegu, millele ei ole Eestimaal võrdset. «Iga laulupidu väärib tunnustamist, aga läinudsuvine oli sedavõrd võimas, et tekkis küsimus, kas saab veel paremaks minna,» ütles ta.
Tema sõnul paistsid laulupeost välja kunstilise juhi Hirvo Surva tohutu töö ja armastus oma töö vastu. «Loomulikult oli Hirvo Surva taga tugev meeskond, aga tugeva meeskonna saab luua vaid pühendunud ja kirglik juht,» lausus Kopli.
Ta lisas, et selle ilusa peo taustal tundus loomulik, et maestro Eri Klas ulatas just Survale aastakümneid tema käes olnud Gustav Ernesaksa dirigendikepi. «Niisama loomulik on, et Postimees valis just Hirvo Surva aasta inimeseks. Hirvo Surva on uue põlvkonna laulupeo üldjuhtide seas esile tõusnud, ta on Eesti koorilaulu suurmees,» ütles Postimehe peatoimetaja. Kümnest taasiseseisvumisjärgsest noorte ja suurte peost on Surva juhtinud kolme.
Postimees on aasta inimest valinud alates 1997. aastast, et tunnustada väljapaistvaid inimesi ja nende saavutusi ning tugevdada sellega ühiskonnas elu edasiviivaid väärtushinnanguid. Postimees tahab aasta inimese nimetamisega esile tõsta neid, kelle tegevusel on tähendus ka aastate pärast ja kelle teod lähevad ajalukku.
Eelmisel aastal kuulutas Postimees aasta inimeseks tudengisatelliidi EstCube-1 projektijuhi Mart Noorma, kelle juhtimisel saadeti kosmosesse Eesti esimene satelliit. Üle-eelmisel aastal sai aasta inimese tiitli Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen ning 2011. aastal saastekvoodiga kauplejad Anne Sulling ja Hannu Lamp.
Varem on Postimehe aasta inimeseks valitud teiste seas kopsuarst Tanel Laisaar, kirjanik Sofi Oksanen, olümpiavõitja Gerd Kanter, suursaadik Marina Kaljurand, merefüüsik Tarmo Soomere, mägironija Alar Sikk ja olümpiavõitja Andrus Veerpalu, kuid ka Eesti sõdurid Iraagis ja joonisfilmi «Leiutajateküla Lotte» loojad.