Viimsepäevakella keerati kaks minutit edasi

Viimsepäevakella keeramine. Foto: SCANPIX

Tuumaohu suurenemist ja maailmalõpu lähenemist sümboliseerivat niinimetatud viimsepäevakella keerati täna kahe minuti võrra kesköö poole.

Sümboolne kell näitab nüüd aega 23:57. Kellakeeramist korraldavat teadlaste sõnul olid sel korral põhjuseks nii tuumaohu kasvamine kui kliimasoojenemine, edastab Bloomberg.

1984. aastast saadik ei ole kellaosuti keskööle nii lähedal olnud. Toona olid põhjuseks külma sõja kõrghetked – igasugune suhtlus USA ja Nõukogude Liidu vahel oli katkestatud ning läbirääkimised võidurelvastumise lõpetamiseks peatunud. 

«Globaalse katastroofi oht on suur ning loodame, et meie sõnum ei ole kurtidele kõrvadele. Veel on aega, et ülemaailmne katastroof ära hoida,» teatas Bulletin of the Atomic Scientist (BAS) juht Kennette Benedict. Ta lisas, et maailmas on mitmed ohud kasvanud ning selle tõttu leiti, et nüüd on õige aeg kella edasi lükata.

Benedicti sõnul ohustavad maailma praegu nii kasvuhoonegaasidest tingitud kliimamuutused, meretaseme tõus, näljahädad, hiigeltormid kui tuumarelvade suur arv.

BASi nõuandjate hulka kuulub 17 Nobeli preemia laureaati ning teadlaste kolleegium koguneb kaks korda aastas ohuhinnangut üle vaatama.

Ametlikel andmetel on maailmas 16 300 tuumarelva ning neist juba 50 – 100 võivad kaasa tuua miljardite inimeste surma, ulatuslikud keskkonnakahjustused ning mõjutada pikaajaliselt atmosfääri.

BAS loodi USA Chicago ülikooli teadlaste poolt 1945. aastal. Selle taga olid aatomiteadlased, kes osalesid USA aatomirelvade arendamise projektis Manhattan Project.

1947. aastal loodi aga viimsepäevakell, mille abil loodeti inimkonnale näitlikult selgitada, milline uus oht on maailma loodud.

Eelmine kellakeeramine toimus 2012. aastal ning toona toodi põhjusena välja vaid kliimamuutused. Kell oli siis 23:55.