Lennuliiklusteeninduse hinnangul on ohutuse huvides mõistlik muuta Eesti õhuruumi sidepidamine üksnes ingliskeelseks, seda enam, et ainult eestikeelse raadiosideloaga lendavaid piloote on meil vaid paarkümmend.
Lennuliiklusteenindus pooldab eesti keele kaotamist lennusidest
8. veebruar 2015, 12:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui kogu õhuruumis toimub raadioside ainult ühes keeles, mis on kõigile ühtviisi arusaadav – nii kohalikele kui ka välispilootidele –, siis teadlikkus õhuruumis toimuvast ju tõuseb,» ütles BNSile Lennuliiklusteeninduse ASi juhatuse liige Üllar Salumäe. Lennuameti lennutegevuse osakonna juhataja Kaupo Toodu sõnul paraneb ükskeelsele sidele üleminekul lennuohutus, kuna väheneb kommunikatsioonivea risk. «Kui me võtame praegusel hetkel kõik kommertspiloodid, kes Eesti õhuruumis lendavad, siis nemad suhtlevad kõik torniga inglise keeles,» rääkis Toodu ja lisas, et Eestis on kokku ligi 300 pilooti.
Ainult eestikeelne raadiosideluba on Eestis 62 piloodil, kes on eranditult erapiloodid. Neist 62 loast kehtib praegu vaid 20, kuigi ka ülejäänute taastamist saab taotleda. «Neid olukordi on üsna harva, kui meil on üks eestikeelne inimene tornis ja üks eestikeelne õhusõiduk lennujuhtimissagedusel. Kui vaadata osakaale, kui palju meil on iga päev õhuruumis eestikeelseid õhusõidukeid ja kui palju inglise keelt kõnelevaid õhusõidukeid, siis eestikeelsete pilootide osakaal on väga marginaalne – võib-olla viis protsenti. Estonian Airis on ju ka terve hulk selliseid piloote, kes ei ole eestlased ja räägivad ainult inglise keelt,» märkis Salumäe, kelle hinnangul lendab Eesti kohal talvel 500—600 lennukit päevas ja suvisel ajal 700, mis tähendab, et ainult eesti keele kasutajate osakaal on marginaalne.
Ükskeelsele raadiosidele üleminekut on Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) püüdnud juurutada juba kümmekond aastat, nimetades põhiargumentidena ohutust ning situatsiooniteadlikkust. «Tõsi ta on, et suured riigid, nagu näiteks prantsuse ja hispaania keelt kõnelevad riigid, on siiamaani väga tugevalt vastu seisnud. Mõnedes riikides on näiteks kaitsevägi see, mis kohaliku keele kasutamist väga aktiivselt toetab,» lisas Salumäe.
Eesti kaitsevägi on Salumäe sõnul seisukohal, et hea inglise keel tagab nii eduka osalemise välisõppustel kui ka õhuruumis toimuvast arusaamise. Salumäe hinnangul kaasnevad ükskeelse raadiosidega ka uued võimalused – näiteks piiriülene koostöö ja kokkuhoid koostöös naaberriikidega. «Näiteks naaberriik Läti on läinud juba mõnda aega tagasi üle ainult inglise keele peale ja neil ei ole selle koha pealt küll mitte ühtegi vastuargumenti olnud,» täpsustas Salumäe.
«Üks küsimus on raadiosides, teine aga pilootidelt nõutavas inglise keele oskuses. Venemaal oli vähemalt paar aastat tagasi olukord selline, kus nad ei olnud ICAO nõuetega vastavuses, sest neil oli hulk selliseid piloote ja ka lennujuhte, kes ei olnud võimelised üldise keeletaseme nõuet täitma,» ütles Salumäe, kelle sõnul on Eestiga külgnevatel Venemaa piirialadel – näiteks Peterburi lennujuhtimiskeskuses – inglise keel praeguseks heal tasemel.
Ükskeelsele raadiosidele oli esialgu plaanis üle minna novembris, kuid kaalutakse ka tähtaja edasinihutamist. «Kui probleem on tõesti nii suur, et meil on palju piloote, kes ei ole võimelised selleks ajaks inglise keeles raadiosidet pidama või ingliskeelse raadioside luba endale taotlema, siis ollakse ka valmis selle tähtaja edasinihutamiseks,» rääkis Salumäe.