Riigikogu võttis vastu uue riigikaitseseaduse

Foto: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Riigikogu võttis 67 poolthäälega vastu valitsuse algatatud riigikaitseseaduse, millega ühendatakse uuendatud kujul seni eraldi seadustena kehtivad rahuaja riigikaitse seadus, sõjaaja riigikaitse seadus ja rahvusvahelise sõjalise koostöö seadus.

Riigikaitseseadus tagab otsuste langetamise sõjaolukorras ka mõne riigijuhi hukkumise korral. Tänapäevastes konfliktides rünnatakse esmalt juhtimis- ja sidesüsteeme ning rünnak Eesti riigi vastu võib aset leida rünnakuna Eesti riigi juhtide vastu.

Seetõttu peab arvestama võimalusega, et jätkuks riigi juhtimine olukordades, kus osa riigi juhte on hukkunud või nendega ei saada kontakti. Selleks näeb seadus ette presidendi ja peaministri asendamise korra paindlikumaks muutmise.

Seaduse rakendussättena muudetakse vabariigi presidendi töökorra seadust nii, et kui president ei ole võimeline teatama oma võimetusest täita riigipea ülesandeid või kui tema asukoht on üle 48 tunni teadmata, teavitab õiguskantsler riigikogu esimeest presidendi võimetusest oma ülesandeid täita ja riigipea ülesanded lähevad üle riigikogu esimehele.

Praegu täidab presidendi äraolekul riigipea ülesandeid riigikogu esimees. Riigikaitseseaduse rakendussättena muutub riigikogu kodu- ja töökorra seadus nii, et riigikogu esimehe äraolekul täidab presidendi ülesandeid üks kahest riigikogu aseesimehest.

Koos riigikaitseseadusega muub ka vabariigi valitsuse seadus, mille järgi võib valitsus või minister anda ametivande riigikogu esimehele, juhul kui riigikogu istungeid ei toimu.

Senise korra järgi määrab ametisse astunud peaminister oma esimese ja teise asendaja ning juhul kui korraga on ära nii peaminister, kui ka mõlemad asendajad, täidab valitsusjuhi ülesandeid vanim kohalolev minister. Uus seadus sätestab, et peaminister kehtestab enda asendamise järjekorra kõigile ministritele. Praegu kehtiva seaduse järgi ei tohi peaministrit asendav minister teha ettepanekuid ministrite ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks. Seadusemuudatusega saab peaministrit asendav minister sellise õiguse, kui see on vajalik valitsuse istungi otsustusvõimelisuse tagamiseks või riigi julgeolekut ähvardava vahetu ohu korral. Riigi julgeolekut ähvardava vahetu ohu korral on valitsus otsustusvõimeline, kui peale peaministri võtab istungist osa kaks ministrit.

Seadus pühendab palju tähelepanu sellele, kuidas toimub rahuajal läbi kaitseväeteenistuse toodetava reservi mobiliseerimine. Kaitseminister Sven Mikser on Postimehele öelnud, et kaks kõige olulisemat asja on seaduses sätted, mis reguleerivad, kuidas toimub riigikaitse juhtimine ja kuidas toimub üleminek kaitseväe rahuaegselt toimimiselt reservi mobiliseerimisele ning sõjaaegsele kaitseväe toimimisele..

Seadus annab võimaluse korraldada ilma pika etteteatamiseta reservõppekogunemisi ehk viia läbi osalist mobilisatsiooni. See oleks valmisolekuastme tõstmine ilma sõjaolukorda välja kuulutamata. Valmisolekuastme tõstmine ilma sõjaseisukorda välja kuulutamata on üks võimalus reageerida olukorras, kus vastane kasutab hübriidsõja meetodeid.

Seadus annab valitsusele suurema paindlikkuse kaitseväe kasutamisel rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel, kuid ei muuda senist riigikogu mandaadi põhimõtet. Viimaste aastate praktika näiteks Kesk-Aafrika Vabariigi või Liibüa puhul on näidanud, et rahvusvahelised kriisid võivad eskaleeruda väga kiiresti ning Eesti panustamine vajab kiiret otsustamist. Seadus laiendab riigikogu pädevust teha aasta alguses kaitseväe kasutamise kohta üldisemaid otsuseid, mis ei ole seotud ühe konkreetse operatsiooniga. Riigikogu seab tegevväelaste piirarvu, keda saab valitsus kasutada rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.

Uus riigikaitseseadus sätestab väljaspool kaitseministeeriumi haldusala avalikus sektoris ja erasektoris riigikaitselised ametikohad, millel töötamine muutub sõjaseisukorras nendele inimestele kohustuslikuks. Riigikaitselisel töökohal olev isik on vabastatud töötamise ajal kaitseväeteenistusse asumise kohustusest, sest täidab samaväärset kohustust riigi toimimise eesmärgil oma töökohal. Selline töökoht võib olla näiteks sideettevõttes.

Samuti sätestab eelnõu sundtöökohustuse kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajaks. See tähendab näiteks vajadust puhastada kiiresti tänav mingitest rusudest. Sellisel juhul on kaitseväe esindajal õigus rakendada kiiresti kättesaadavaid inimesi rusude koristamisele. Sundtöökohustuse kestus võib olla kuni 48 tundi.

Seadus näeb ette riigikaitselisele töökohustusele ilmumata jätmise ja sundtöökohustuse täitmata jätmise eest 300 trahviühiku ehk 1200 euro suuruse trahvi.

Riigikaitseseadus asendab ja liidab üheks praegu eraldi kehtivad rahuaja riigikaitse seaduse, sõjaaja riigikaitse seaduse ja rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse. Seaduse rakendamiseks tuleb muuta kokku 37 kehtivat seadust.

Riigikaitsekomisjoni esimees Jürgen Ligi rõhutas seaduse vastuvõtmise järel, et seaduse peamine eesmärk on tagada Eesti kiirem ja parem valmisolek reageerida muutunud julgeolekuohtudele.

Ta selgitas, et seaduse menetlemise käigus osalesid komisjoni istungitel kaitseministeeriumi ja kaitseväe esindajad ning kuulati ära reservohvitseride kogu seisukohad.

Peaminister Taavi Rõivase sõnul võimaldab riigikaitseseadus riiki kaitsta ja juhtida sarnastel põhimõtetel nii rahu kui ka sõja olukorras. Valitsusjuhi sõnul võimaldab seadus olla paremini valmis ning reageerida kiiresti ja edukalt ükskõik millisele hädaohule.

«Selle seaduse tähtsust, eriti praeguses julgeolekuolukorras, on raske alahinnata. Eestil on tugev kaitsevägi, Eestis on kohal liitlased, eestlastel on tugev kaitsetahe. Riigikaitseseadus seob need ühtseks tervikuks, mille kaasabil suureneb meie riigi valmisolek julgeolekuohtudele vastu hakkamisel ning suutlikkus kiiresti reageerida – seda nii meie NATO liitlaste kui ka meie endi kaitseväe poolt,» lausus Rõivas. Ta lisas, et selle seaduse kallal on tööd tehtud aastaid ja see jätkub kahtlemata ka tulevikus.