Selgusid 2014. aasta parim ja halvim seadus

Teenusmajanduse Koda andis täna 2014. aasta parima seaduse auhinna karistusseadustiku revisjonile, millega muudeti õiguskord mõistusepärasemaks ja vähem repressiivseks.

Halvima seaduse tiitli pälvis riigikogu liikme staatuse seadus, mis muutis riigikogu liikmete puutumatuse regulatsiooni. Žürii hinnangul olid muudatused vastuolus hea õigusloome tava punktiga, mille järgi ei kasutata seadusandlikku võimu oma huvides ehk oma julgeoleku tagamiseks.

Eripreemia sai riigikogu liikmete käitumise hea tava reeglites kokku leppinud riigikogu, mis näitas sellega valmisolekut seada oma tegevusele eetilised raamid.

2014. aasta parima seaduse valis žürii seitsme ja halvima seaduse üheksa õigusakti või sündmuse seast. Parimaid ja halvimaid seadusi hinnanud komisjoni kuulusid Teenusmajanduse Koja, Eesti Juristide Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Postimehe toimetuse esindaja.

Teenusmajanduse Koda valis koostöös Postimehega parimat ja halvimat seadust juba neljandat korda.

2014.  AASTA PARIMA SEADUSE NOMINENDID. Nimekirjas on ära toodud seaduse nimi ning nende esitajate kommentaarid.

Maksukorralduse seaduse muutmise seadus

Maksu- ja tolliamet avalikustab iga kvartal oma kodulehel ettevõtete ja asutuste tasutud riiklike maksude koondsumma ning eraldi ka tööjõumaksude kogusumma. Riigile tasutud maksude avalikustamine on oluline samm läbipaistvama maksukeskkonna tagamisel. Seadus on avalikes huvides ja läbimõeldud.

Kodakondsuse seaduse muutmise seadus

Mõistlikud lahendused Eestis sündinud inimeste (halli passiga vanemate laste) kodakondsuse saamise lihtsustamiseks.

Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (karistusõiguse revisjon)

Õiguskorra muutmine mõistusepärasemaks ja vähem repressiivseks. Pikk, hästi juhitud, laia kaasamisega ettevalmistusprotsess, mis korrastas oluliselt Eesti karistusõigust. Seaduse eesmärk on avalikes huvides – vähendada kriminaalõiguslike sanktsioonide osatähtsust avaliku sunni vahendina ning mitmed üleastumised dekriminaliseerida.

Kooseluseadus

Mitte normitehnilise kvaliteedi pärast, vaid sisulise õigusloomelise sammuna. Tegemist oli erakordselt suurt tähelepanu pälvinud seaduseelnõuga, mille puhul erinevad huvigrupid kasutasid eriti aktiivselt võimalusi riigikogu liikmeid mõjutada ja seaduse kohta arvamusi esitada. Hoolimata survest jätkus piisaval arvul riigikogu liikmetel riigimehelikkust, et vaadata mööda eelarvamustest, vaenust, populistlikest küsitlustulemustest ning võtta vastu demokraatlik otsus. Suunatud võrdsete õiguste loomisele ja vähemuste õiguste kaitsele.

Liikluskindlustuse seadus

Selle seadusega sobitatakse liikluskindlustus tänapäevasesse õigusruumi ja kokkuvõttes muudetakse kindlustamine kliendile mugavamaks. Suurim muutus on kannatanu õigus nõuda liikluskindlustuse kahju hüvitamist oma kindlustusandjalt, mis annab kliendile võimaluse ajada asju läbi oma tavapäraste teeninduskanalite.

Isikut tõendavate dokumentide seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Võimaldab mitteresidentidele anda digitaalse isikutunnistuse. Suurendab Eesti nähtavust maailmas ja selliselt parandab konkurentsivõimet.

Riiklike peretoetuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Näeb ette lastetoetuste tõusu 19 eurolt 45 eurole.

2014.  AASTA HALVIMA SEADUSE NOMINENDID

Kooseluseadus

Algatajate argumendid seaduse vajalikkuse osas muutusid menetluse käigus. Eelnõu vastuvõtmist õigustati silmakirjalike põhjendustega. Rakenduslik külg jäi kõik menetlemata ning ühtegi probleemi ei lahendatud.

Eelnõu tegelikud eesmärgid olid algselt avalikkuse eest varjatud, eelnõu analüüs ja seletuskiri puudulik, eelnõu ei läbinud eelnevaid kooskõlastusi ja kaasamisringe, kuna algatati riigikogus, rakendussätted on puudu ning rakendamine ja selle kulud ebaselged, seadus dubleerib erisooliste abielu ja devalveerib seega väljakujunenud erisooliste abielulisi õigussuhteid. Seadus võeti vastu kiirustades, arvestamata seaduse vastaste kriitikat.

Käibemaksuseaduse muutmise seadus (1000 eurot ületavate arvete deklareerimise seadus)

Õpikunäide, kuidas ei tohiks õigusloomet teha. Sisulist kaasamist ei toimunud, mõjude analüüs koostati tagantjärele ning analüüsi eesmärgiks oli otsida põhjendusi, miks väljapakutud lahendus on kõige parem, ning näidata, et muid alternatiive ei ole. Ettevõtjate ja riigi poolt kokku tehtavad kogukulud ületavad täiendavalt eelarvesse kogutavaid kogutulusid.

Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus

Riigikogu eiras teadlikult riigikohtu 9. detsembri 2013 otsust ja kehtestas asutamispiirangud, mis olid juba põhiseadusvastaseks tunnistatud. Vastuolu hea õigusloome tavaga seisneb avaliku huvi eiramises ja halva eeskuju näitamises riigikogu poolt. Kui riigikogu võib riigikohtu otsust eirata, miks siis kodanikud peavad kohtuotsuseid täitma?

Vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja aktsiiside muutmise seadus

Kehtestas tagasiulatuvalt juba ostetud kütteõlile täiendava aktsiisi (õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine).

Korrakaitseseaduse muutmise seadus

Keelati taas avalikus kohas alkoholi tarbimine. Riigikogu tegi negatiivse meediakajastuse survel kiirmenetlusega populistliku otsuse, sest ei olnud osanud seadust piisavalt selgitada. Selle eelnõu kooskõlastamise algatamisest justiitsministeeriumis kuni selle vastuvõtmiseni riigikogus kulus alla kolme kuu. Seaduse vastuvõtmine näitab meedia üha suuremat rolli seadusloome mõjutamisel, mistõttu tasuks arutada, kuidas ära hoida demokraatia veel suuremat asendamist «meediakraatikaga».

«Normaalse seaduse» muutmine taas «ebanormaalseks».

Tulemusena oleme ühe keelu võrra rikkamad selle asemel, et seadust mõistuspäraselt tõlgendada ja lugeda keelatuks vaid teisi häiriv alkohoolsete jookide tarbimine avalikus kohas.

Riigikogu liikme staatuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Seadus muutis riigikogu liikmete puutumatusega seonduvat. Vastuolus hea õigusloome tava punktiga, et seadusandlikku võimu ei kasutata oma huvides ehk oma julgeoleku tagamiseks.

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus

Seaduse kohaselt ei ole alates 1. maist 2014 ettevõtete juhatuse liikmetel, isegi kui nad selle eest tulu ei saa, enam võimalik ennast töötuks registreerida. Seadus lõi olukorra, kus isik tasub töötuskindlustusmakset, aga riigilt vastusooritust ei saa. Tegemist on läbimõtlemata seadusega, mis ei soodusta ettevõtlusega tegelemist ehk «ettevõtlus on jälle karistatav».

Valitsuse tegevusetus tehnovõrkude talumistasude kehtestamisel

Õiguskantsleri ettepanekul tunnistati talumistasud põhiseadusvastaseks 2013. aasta kevadel ja enne seda esmakordselt 2006. aastal. Seega ei ole valitsus suutnud 10 aasta jooksul välja töötada põhiseaduspärast regulatsiooni ning hetkel ei ole selle eelnõu koostamise eest isegi vastutajat määratud.

Töövõimetusreformi seaduspakett

Hea õigusloome tava punktide 2, 3, 4 (menetlus ettenähtav ja avatud, otsused läbipaistvad ja põhjendatud, huvigruppide kaasamine selgete ja formaliseeritud reeglite järgi) rikkumine, kaasamine formaalne ja mittearvestav, eelnõu menetlemine kiirustav.