Uuring: uurijate hinnangul on vägivald suuresti naiste enda mõtlematuse tagajärg

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Ehkki politseiuurijad ja juristid peavad naistevastase vägivalla peamisteks põhjusteks meeste oskamatust oma agressiivsust kontrollida ja liigset kontrollivajadust, ei ole nende hinnangul väheoluline ka naiste enda mõtlematu käitumine, selgus värskest uuringust. 

Uuringu «Perevägivald Eestis juristi pilgu läbi» autorid järeldasid, et juristid ja politseitöötajad ei alahinda naistevastast vägivalda, vaid peavad seda tõsiseks probleemiks. Suuremateks probleemideks peetakse vaimset (44-49 protsenti vastajaist) ja füüsilist (39-42 protsenti vastajaist) vägivalda, samas kui seksuaalset märksa vähem – tõsiseks probleemiks peab seda vaid iga teine ja väga tõsiseks vaid iga viies vastaja.

«On oluline tähelepanu juhtida, et 47 protsenti juristidest ja 40 protsenti politseiuurijatest ei oma seisukohta seksuaalse vägivalla suhtes, mis räägib sellest, et juhtumitega kokkupuuteid on oluliselt harvem, kui ka sellest, et tegemist on märksa peidetuma ja varjatuma vägivallaga , mille osas spetsialistidel puudub ülevaade,» märgitakse uuringus.

Vägivalla põhjustena toetati kõige enam arusaama mõtlematult käituvatest naistest , kes hääletavad juhusliku auto peale, joovad endid purju, lähevad kaasa võõraste meestega ja kes otsekui enda hoolimatuse ja rumalusega vägivalla välja kutsuvad. Seda seisukohta toetas valdav osa, 67-71 protsenti vastajatest.

Teine üsnagi levinud naisi süüdistav arusaamadest on, et naised näägutavad mehe kallal seni, kuni viimasel ütleb närv üles ja ta naisele kallale läheb. Neid seisukohti toetas 58 protsenti juristidest ja 75 protsenti politseiuurijatest.

Kolmas hoiak, naiste väljakutsuv käitumine ja riietus, kogus märksa vähem toetajaid, vaid 28 protsenti juristidest ja 42 protsenti politseiuurijatest olid sellega nõus.

Vägivallatsevate meeste peamisteks põhjusteks peetakse meeste oskamatust oma agressiivsust kontrollida (vihajuhtimise oskuste puudumist) ja liigset kontrollivajadust – neid seisukohti toetab 92-99 protsenti vastajatest. Küsitluse põhjal võib väita, et Eesti vajab vägivallatsejatele suunatud programme, psühholoogilist (sund)nõustamist, vihajuhtimise koolitusi jms.

«Võrreldes omavahel hinnanguid arusaamadele, mis otsivad toimepandud vägivallas süüd naistes- ohvrites või meestes-vägivallatsejates, näeme, et mõnevõrra enam kalduvad juristid ja politseiuurijad süüdistama mehi kui naisi,» järeldasid uuringu autorid.

Enamik vastajatest (90-96 protsenti) näeb vägivalla põhjuseid ka alkoholi ja narkootikumide tarbimises. Kaalukaks põhjuseks peetakse ka töötuse ja vaesuse mõju, seda 58-79 protsendi arvates.

Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi ja Tartu Ülikooli koostöös valminud uuringus «Perevägivald Eestis juristi pilgu läbi» osales 203 juristi ja politseiuurijat. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles