Harju maakohus mõistis kolmapäeval kriminaalkorras süüdi mehe, kes süüdistuse kohaselt lukustas küberrünnakuga vahetult enne USA presidendi Eesti-visiiti teiste hulgas siseminister Hanno Pevkuri ning politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori Elmar Vaheri e-posti kontod.
Riigiprokuratuur süüdistas siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) endist IT-spetsialisti Mart Piritat (45) arvutisüsteemi toimimise ebaseaduslikus häirimises andmete sisestamise teel. Süüdistuse kohaselt sisestas Pirita seadusliku aluse ja volituseta 2014. aasta augustis siseministeeriumi haldusala töötajate kaugligipääsu portaalides 14 erineva kasutaja kasutajatunnused ning valed paroolid, mille tulemusena nende inimeste kasutajakontod blokeerusid. Sellega oli siseministeeriumi haldusala töötajate kaugligipääsu arvutisüsteemi toimimine häiritud.
Prokurör väitis kohtus, et rünnak toimus läbi TOR-võrgu, mis võimaldab kasutada internetti anonüümselt ehk peita oma jäljed. Süüdistus märkis, et Pirita motiiv küberründeks võis olla temaga töösuhte katkestamine.
Kohtus tunnistajana esinenud SMIT-i infoturbe osakonna juhataja Tiit Hallas kirjeldas kohtule, et sellist võrku kasutavad suurel hulgal lapsporno ja pahavara levitajad. Rünnaku ajal logis sellisesse võrku IP aadress, mis kuulub osaühingule E-Positive.ee. See firma kuulub Mart Piritale.
Kontod suudeti avada järgmise päeva hommikuks, aga kuna valmistuti Obama visiidiks, vallandus tõsine paanika. Juhtkonna kommunikatsioon oli halvatud rohkem kui ööpäev, seletas Hallas. «Minu esimene hirm oli, et keegi üritab pääseda ligi postkasti sisule, et näha Obama visiiti puudutavat,» lisas ta.
Pirita oma süüd ei tunnistanud.
Kolmapäeval mõistis Harju maakohus Pirita süüdi ning määras talle rahalise karistuse 270 päevamäära ehk 13 159,80 euro ulatuses.
Pirita kaitsja vandeadvokaat Raul Ainla ütles, et ta vaidlustab kohtuotsuse tõendamatuse ja kuriteokoosseisu puudumise tõttu. «Mart Pirita seisukoht on see, et tema seda ei teinud (ta ei tunnistanud ennast süüdi) ja et prokuröri tõendid ei saa tõendada, et tema seda tegi,» märkis Ainla.
«Seadusandja tahteks ei olnud kriminaliseerida iga väikesemahuline arvutisüsteemi häirimine, vaid just ulatuslikud teenusetõkkeründed (nt Spamming; DoS, Ddos),» lisas Ainla. «Õigusriigis ei saa ju olla õige, et iga arvutikasutamine on kriminaliseeritud, sest iga arvutikasutamine häirib (koormab) mõne arvutisüsteemi tööd.»