Endine haridus- ja teadusminister, sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski rääkis «Pealtnägijale» antud intervjuus, et uue haridusministri Jürgen Ligi kasuks räägib see, et ootused tema suhtes ei ole ülemäära kõrged, mistõttu on neid ka kerge ületada, vahendas ERR Uudised.
Te alati olete selline viks ja korralik, aga teie koolikaaslased Reaalkoolist teavad rääkida, et jalgpalliplatsil te olite oma ropu suuga lausa legendaarne. Kuhu see kadus?
Ma arvan, et ma ei ole kunagi päriselt selline paipoiss olnud, et kõik, kes mind lähemalt teavad, et võivad, ma arvan, seda kinnitada. Et mul on alati oma väga selged põhimõtted ja nende nimel olen ma valmis võitlema ja eks see on selline mul karakterijoon. Ma arvan, et see ei ole sisuliselt ka kusagile kadunud.
Tundub, et teil on ka koalitsioonikaaslaste seas inimesi, kes teid närvi ajavad. Teist on saanud nagu opositsioonäär koalitsioonis. Kuidas nii läks?
Ei, ma selle tiitliga ei nõustu, aga mul on oma selged põhimõtted selles osas, kuidas demokraatlikku õigusriiki peaks valitsema. Ja ma arvan, et see tähendab ka seda, et juhul kui inimesed on oma elus teinud asju, mis seavad nende usaldusväärsuse küsimuse alla, siis see nõuab neilt ka teatud käitumist.
Kas kuulujutt vastab tõele, et teie isa tahab ära osta Eesti Raudtee EVR Cargo ja ometi te kotite Michalit, kes selle eest hakkab otsustama?
Ma ei ole teadlik oma isa äriplaanidest. Ei ole juba, ma ei tea, kümneid aastaid tegelikult kuidagi lähedalt huvi tundnud või veel vähem olnud kuidagi sellega seotud. Ja see, mida tema soovib või ei soovi teha, et see kindlasti ei mõjuta kuidagi minu poliitilist tegevust.
Kas riigikogu liikmele on üldse mingid reeglid, mis on lubatud. Te ütlete, et teil on piinlik Jaak Madisoni sugusega tiitlit jagada. Kellega teil veel piinlik on tiitlit jagada?
Mis siin salata, nii eelmises koosseisus kui selles koosseisus on riigikogus inimesed, kes on kriminaaluurimise all, kelle muud käitumised ei ole kindlasti kuidagi riigikogu mainet tõstvad ja ma arvan, et see on halb.
Teie meelest peaks nad tagasi astuma?
Ma arvan, et see on koht, kus isiklik huvi olla edasi riigikogu liige võiks saada allasurutud üldisema hüve nimel. Ehk siis riigikogu institutsioonina oleks inimeste seas austatud.
Kas te olete pettunud, et teie oma erakond ei mõtle kõik koos samamoodi ja ikkagi mindi koalitsiooni selliste inimestega, keda te ei pea eetiliseks?
Ei, pettunud ei ole kindlasti õige sõna. Eks poliitikas paratamatult tuleb valikuid teha, tuleb teha kompromisse, ma arvan, et see on mõistlik ja tavapärane, et hakata nüüd selles olukorras kuidagi sellist partisanisõda pidama, et ma arvan, et see ka ei ole õige.
Kas te teadsite juba enne, kui ütlesite, et te haridusministriks ei hakka, et tegelikult te ei taha üldse Reformierakonnaga koalitsiooni minna?
See viimane aasta valitsuse liikmena kindlasti kahandas minu soovi Reformierakonnaga koostööd teha. Mis mulle kohe üldse ei istu, on see, kui tegelikult hakatakse valitsuses, selle asemel et ühtse meeskonnana tööd teha, hakatakse üsna alatute võtetega koalitsioonipartnereid või selle üksikuid liikmeid siis ründama. Ja seda tehti Reformierakonna poolt paraku õige mitmel korral, mitu korda ka isiklikult minu vastu, aga ka mitme minu erakonnakaaslase suhtes.
Kabineti istungitelt lekkis erinevaid kontekstist välja rebitud lauseid. Ja ma arvan, et selline stiil oluliselt vähendas usaldust ja koostöövalmidust. Selles mõttes ei ole see olnud ühemõtteliselt meeldiv periood.
Te olete solvunud Reformierakonna peale?
Kindlasti mitte, solvumine ei ole üldse minu loomuses. Nii et kui siin eelmisel aastal püüti minust teha mingit esisolvujat, siis see oli natukene koomiline.
Mis te tundsite, kui te saite teada, et Ligi on järgmine haridusminister?
Eks see oli üsna lõbus selline vinjett kogu sellele läbirääkimiste protsessile, paljud ka minu erakonna sees võtsid seda ka kuidagi isikliku alandamisena, et nüüd Reformierakond püüab sotsiaaldemokraate alandada. Ma arvan, et tegelikult oli pigem probleem selles, et peaminister Taavi Rõivasel oli vaja Jürgen Ligile mingisugune koht valitsuses tekitada.
Mis te arvate, mida see kaasa toob, et Jürgen Ligi on nüüd haridusminister?
Tema kasuks räägib see, et ootused tema suhtes ei ole ülemäära kõrged, nii et seetõttu on neid ka kerge ületada. Nii et võib-olla jääb hoopiski ajalukku kui väga positiivne ja hea haridusminister. Nii et edu talle.
Kas vene koolid on üks selline teema, mis tooks venekeelsed eesti inimesed tänavatele, kui tehakse mingeid väga mõtlematuid otsuseid?
Ma ei oska öelda, kas Eesti poliitikas, kui palju on üldse selliseid teemasid, mis võiksid üldse inimesi tänavale tuua sõltumata nende emakeelest või rahvusest. Et üldiselt eks see ühiskondlik selline emotsioon on üldiselt üsna vaoshoitud juba põhimõtteliselt. Ja eks me ikkagi oleme Eestis poliitikat püüdnud ajada niimoodi, et äärmusi vältida.
Teie püüate olla selline lepitaja, Yana Toom konkreetselt ütleb, mille eest ta seisab ja on paraku palju edukam.
Eks see on selline demokraatia võlu ja valu. Et need inimesed, kes kutsuvad üles mingite seisukohtade eest võitlema niimoodi must-valgelt barrikaadidele, et nad tihti osutuvad populaarseks. Näeme seda mitte ainult Yana Toomi puhul, näeme seda ka näiteks EKRE puhul hetkel. Ma arvan, et küsimus on lõpuks selles, mis on inimese roll või kutsumus poliitikas olla.
Nii et teie mõistate Yana Toomi stiili hukka?
Mina kindlasti viljelen teistsugust stiili. Et ma ei ole kindel, et tema viis poliitikat ajada ülemäära viiks meid ütleme ühtsema ja sidusama ühiskonna poole.
Kriitikud ütlevad, kellele te ei meeldi, et te saite oma ministriportfelli tänu oma isale. Nüüd mul tekib küsimus, et miks teine kord nii ei läinud. Ma vaatasin erakonna rahastuse aruannet esimeses kvartalis, teie isa pole sentigi annetanud, et sotsid pidid üldse laenu võtma 150 000 eurot Swedbank-ist. Kuidas nüüd nii läks?
Ma arvan, et sisuliselt on see tegelikult hea, et me erakond ei sõltu teatud eraisikute annetustest oma parlamendikohtades. Aga üldiselt on raha mõju Eesti poliitikas probleem ja mida vähem seda on, seda parem, seda mõju, ma mõtlen. Ja sotsiaaldemokraatide puhul on kindlasti selge, et me siiski seisame oma põhimõtete eest, mitte ei allu mingisugustele sponsoritele. Mis puudutab minu isa, see, kui palju ta on erakonnale annetanud, et sellest tegelikult minul puudub ülevaade.
Te ei arva, et see tekitas natukene pahameelt teie erakonnas ja võib-olla sellepärast teile pöörati selg, et nii kriitilisel ajal enne valimisi teie isa Oleg Ossinovski ei annetanudki?
Ei, kindlasti mitte.
Teie annetasite vist läbi aega ühe suurima summa selle aasta esimesel kvartalil, 10 000 eurot. Miks just selline summa?
Selline oli erakonnasisene kokkulepe. Et erakonna nimekirjade esinumbrid annetavad 10 000 eurot erakonna selle nii-öelda kandidaadi paketi eest, mida erakond esinumbritele pakkus. Lihtsalt suur hulk esinumbreid ei ole veel oma kohustust täitnud.
Te andsite veebruari alguses Alutaguse suusamaratonil stardipaugu. Kas see oli esimene kord, kui te püssist lasite?
Ei, püssist olen ma varem ka lasknud. Et ma isegi mõni aasta tagasi tegin endale kõik eksamid ära, et saada relvaluba, aga siis ma mõtlesin, et tegelikult ei ole mul seda relva vaja nii, et ma ei võtnud seda relvaluba välja.
Kas Eesti eest võtaksite püssi kätte, kui olukord on selline?
Kindlasti.