Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli meelest tekitab kvootide järkjärguline paisumine ilma sisemise aruteluta usaldamatust ja vimma Euroopa Liidu suhtes.
Herkel: kvootide järkjärguline paisumine tekitab usaldamatust ELi suhtes
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
27. mai 2015, 16:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Herkel nentis ka, et rohkem kui tuhat pagulast käiks Eestile kindlasti üle jõu.
«Ka pakutud kaheaastane vastuvõtuaeg oleks Eestile üle jõu käiv. See ei arvesta meie võimaluste ja vajadusega korraldada põgenikele keeleõpe, tagada arvestatav vastuvõtukeskkond ning sellesse investeerida. Iga saabunud põgeniku kohta Euroopa Komisjoni poolt lubatud ühekordne 6000-eurone tugiraha ei kata ligilähedaseltki nende vastuvõtmisega seotud kulutusi. Lõimumine võtab mitu aastat, seetõttu ühekordne ei päästa,» ütles Andres Hetkel.
Herkel lisas, et Eesti tahab küll olla Euroopa Liidu vastutustundlik liige, aga see on võimalik siis, kui arvestatakse Eesti reaalsete võimalustega.
«Põgenike küsimuses liigne kiirustamine ja pealesurumine pigem soodustab võõraviha ja viib ühiskonna tasakaalust välja,» arvas ta.
Herkeli meelest peaks Eesti peaks jätma endale põgenike vastuvõtmise korral võimaluse neid selekteerida. «Meie arvates vajavad abi eeskätt need põgenikud, kelle elu on nende demokraatial põhinevate vaadete või sõjalise tegevuse tõttu otseselt ohustatud,» lõpetas Vabaerakonna esimees.