Sellel aastal on tulekahjudes elu kaotanud sama palju inimesi kui möödunud aasta samal perioodil, kahekümnes ohvritega lõppenud põlengus kaotas mõlemal juhul elu 23 inimest.
Tulekahjudes hukkunute hulk pole vähenenud
1. juuni 2015, 14:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeameti andmetel on põlengute peamisteks põhjusteks lahtise tule kasutamine, suitsetamine selleks ebasobivates kohtades ning suitsuanduri puudumine või selle nõuetele mittevastav paigaldus.
Lahtise tule kasutamisest alguse saanud põlengutes suri viimase viie kuu jooksul kuus inimest. Nelja tulekahju puhul oli süüteallikaks küünal, ühel korral süttisid pliidi alla tuld teinud inimese seljas riided ning ühel korral oli hukkunuks kodutu, kes kasutas mahajäetud majas sooja ja valguse saamise eesmärgil lahtist tuld.
Seitse inimest hukkus hoonetes, kus puudus suitsuandur, ning viis isikut ruumides, kus suitsuandur oli laest alla võetud või ilma toiteallikata.
Kaks põlengut nõudsid kokku nelja inimese elu ning tegu oli juhtumitega, mille puhul sündmuspaigad olid varustatud suitsuanduriga, mis hakkasid küll tööle, kuid elude päästmisel sellest kasu ei olnud. Neist ühel korral jäi suitsuanduriga toa ja tulekolde vahele mitu eluruumi, mistõttu seade ei reageerinud õigeaegselt. Teisel korral oli tegemist üksi elava liikumispuudega pensionäriga.
Ilma elektrita eluruumis hukkus kaheksa inimest ning kuus said surma hooletu suitsetamise tagajärjel. Suitsetajatest viis tarbisid sigaretti voodis, diivanil või tugitoolis, üks suitsetas korteris, mis oli ühtlaselt kaetud riidekaltsu ja muu kergesti süttiva prügiga.
Üks ohver kaotas elu kulupõletamise tagajärjel puhkenud põlengus.
Ligikaudu kaks kolmandikku hukkunutest olid vanemad kui 60-aastased, kuid ohvrite hulgas oli ka kaks eelkooliealist last, kes kaotasid elu samas tulekahjus koos oma emaga.
Enamik hukkunuid ehk 12 inimest 23-st olid põlengu puhkemise hetkel alkoholijoobes. Silma hakkab ka naiste erakordselt suur osakaal ohvrite hulgas, mis on võrreldes kolme viimase aasta sama perioodi keskmisega tõusnud ligikaudu 13 protsenti.
Mai lõpu seisuga kaotas veeõnnetustes elu 10 inimest, mis on 11 võrra vähem kui eelmise aasta samal perioodil.