Täna avalikustatud rände- ja lõimumispoliitikate uuringust MIPEX 2015 selgub, et kuigi Eesti integratsioonipoliitika on Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega võrreldes esirinnas, on meil võrreldes teiste arenenud riikidega probleeme kodakondsuspoliitika, tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja poliitilise osaluse vallas.
Probleemid kodakondsuspoliitikas
Kõige rohkem heidetakse Eestile ette paindumatud kodakondsuspoliitikat, milles Eesti on 38 riigi võrdluses eelviimasel kohal. Uuringu läbiviija Kristina Kallas toob välja, et probleeme pole niivõrd kodakondsuse saamisega, kuna naturalisatsiooniprotsess on võrdlemisi selge ja läbipaistev ning kodakondsuseksamiks valmistuda aitavad õppematerjalid on head. «Pigem tekitab sisserändajates ebakindlust see, et riik võib neilt saadud kodakondsuse igal hetkel ära võtta.»
Uuringu kaasautor Thomas Huddlestoni täpsustuste kohaselt on Eesti kodakondsuse võtnud vaid 37 protsenti väljast poolt Euroopa Liitu sisserännanutest. Seda põhjustab tema hinnangul ühelt poolt asjaolu, et välismaal sündinud täiskasvanud saavad õiguse naturalisatsioonile alles pärast seda, kui nad on viis aastat alaliselt Eestis elanud. „See nõue on teiste uuringus osalenud riikidega eriline,» toob Huddlestone välja.
Kallase sõnul on põhjustab välismaalaste vähest soovi naturalisatsiooni korras kodakondsust taotleda ka see, et Eestis on keelatud topeltkodakondsuse omamine. «Kui inimene pannakse valiku ette, kas võtta sünnimaa või vene kodakondsus, siis valib ta selle, millega kaasneb rohkem hüvesid. Kui meil oleks võimalik omada topeltkodakondsust, kasutaks rohkem sisserännanutest võimalust kodanikuks saada,» selgitas ta.
Topeltkodakondsuse aktsepteerimatus vähendab uuringu kohaselt ka kodakondsuspoliitikat pehmendavate seaduste positiivset mõju. Uue seaduse kohaselt antakse automaatselt Eesti kodakondsus sünnijärgselt määratlemata kodakondsete lastele, kuid mitme passi omamise keelu tõttu ei laiene see erinevalt enamikest Euroopa riikidest välismaa kodakondsusega lastele.
Lisaks tuuakse uuringus välja Eesti kodakondsuse andmist puudutava süsteemi läbipaistmatus. Kõiki nõudeid täitval taotlejal ei ole erinevalt teistest Põhja-Euroopa riikidest kodakondsuse saamine automaatselt garanteeritud.
Positiivsena tuuakse Eesti kodakondsuspoliitikas välja tasuta kodakondsuseksami materjalid ning eesti keelses koolis hariduse saanud isikute vabastatus keelenõudest, mis näeb ette eesti keele oskamist vähemalt B1 tasemel.
Probleeme on ka võrdse kohtlemisega, mittekodanikud pole poliitilisse ellu kaasatud
Uuringu kohaselt on suur osa sisserännanud isikutest demokraatlikust elust osavõtmisest kõrvale jäetud. Näiteks on Eestis kodakondsuseta isikutel keelatud parteidesse kuulumine ning ühingute asutamine ja juhtimine. «Poliitilised õigused on meil väga tugevalt seotud kodakondsusega. Riik valib hoolikalt, keda kaasata ning kodakondsuseta isikute poliitilist osalust väga palju ei toetata,» rääkis Kristina Kallas.
Kaasamise juures on probleemiks ka sisserännanute vähene informeeritus: «Informatsiooni vajalikul määral teistes keeltes ei jagata,» toob Kristina Kallas välja. Tema hinnangul on erandiks möödunud Euroopa parlamendi valimised, kus valijakaardid saadeti välja nii eesti kui inglise keelsena. See tuleneb tema hinnangul sellest, et nimetatud valimistel said osaleda kõik Euroopa kodanikud.
Senisest suurema võrdse kohtlemise saavutamiseks peab riik Kallase hinnangul senisest rohkem pingutama: «Tihti nõutakse diskrimineerimise vähendamist erasektorilt, kuid avalik sektor, kes on samuti väga suur tööandja, ise väga tihti sellega kaasa ei tule,» selgitas ta. Lisaks saab riik diskrimineerimise vastast võitlust toetada läbi nõustamisteenuste ja tõlkeabi senisest suurema pakkumise.
Uuringu kohaselt on Eesti mittekodanike kaasamist puudutava poliitika juures võrreldes ülejäänud Euroopaga positiivne asjaolu, et halli või teise riigi passi omavad teiste riikide kodanikud saavad kohalike omavalitsuste valimistel hääletada.
Võrdse kohtlemise probleemid esinevad Eesti puhul ka tervishoiusektoris. Uuringu kohaselt ei kata tervisekindlustus dokumenteerimata sisserändajaid. Samuti puudub patsientidel ühtlane arstiabi puudutava informatsiooni kättesaadavus.
«Suurbritannias piisab ravi saamiseks elamisloast, Eestis sõltub see tööhõivest ja maksude maksmisest,» juhib Kallas tähelepanu ka teisele tervishoiuteenuste halba kättesaadavust põhjustavale faktile.
Puudustest hoolimata on Eesti integratsioonipoliitika paljudele eeskujuks
Eesti sisserände-ja lõimumispoliitika on avaldatud uuringu kohaselt üks juhtivamaid Balti ning Kesk-Euroopa riikide seas. Eesti on ees näiteks nii Tšehhist, Ungarist, Rumeeniast kui Leedust.
«Tööturu mobiilsust, alalise elamisloa saamise võimalikkust ja haridust puudutavates valdkondades oleme Soomega ühel pulgal,» selgitab Kristina Kallas uuringu tulemusi. Samuti omavad Kallase sõnul Eestis elavad mittekodanikud ülejäänud ühiskonnaliikmetega võrdseid sotsiaalmajanduslikke õigusi. «Ka illegaalselt riigis elavad lapsed omavad Eestis õigust haridusele. Nende jaoks on välja töötatud kohanemisprogrammid,» toob ta näite.
MIPEX uuris sisserändajatele suunatud lõimumispoliitikaid 38 arenenud riigis, sealhulgas kõigis Euroopa Liidu riikides, aga ka Norras, Ameerika Ühendriikides, Austraalias ja mujal.