Eestis on aastas tuhandeid kohtujuhtumeid, kuhu on kaasatud alaealised lapsed, kuid mitte alati ei kaasata lapsi piisavalt, ei tehta seda lapsesõbralikul viisil või ei võeta laste ütlusi tõsiselt.
Tuhanded lapsed aastas osalevad kohtuasjades
12. juuni 2015, 07:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna esitletavas uuringus «Lapsesõbralik õigusemõistmine – spetsialistide seisukohad ja kogemused» rõhutatakse vajadust arvestada õigusemõistmises rohkem laste arvamusega ning pöörata kohtuprotsessides tähelepanu laste õiguste kaitsele.
Eestis oli maakohtutes aastatel 2011-2012 ainuüksi hooldusõiguse kohtujuhtumeid üle 1200. Lisaks oli kohalikes omavalitsustes üleval veel 2600 vaidlust ning teisigi advokaatide poolt lahendatud juhtumeid.
Alaealiste kannatanutega kohtuprotsesse on iga-aastaselt samuti palju - ligikaudu tuhat ning seejuures on valdav osa registreeritud seksuaalkuritegusid toime pandud alaealiste suhtes.
Uuringus osalenud õigus- ja lastekaitse spetsialistide hinnangul on laste osalemine õigusmõistmises ja õigus olla ära kuulatud väga oluline. Samas alati ei kaasata lapsi piisavalt, ei tehta seda lapsesõbralikul viisil või ei võeta laste ütlusi tõsiselt.
«Ühiskonnas on levinud hoiak, et laste arvamus ei ole oluline ning seda praktikat kohtab ka õigusemõistmises,» selgitab töö üks autoreist Marianne Meiorg Inimõiguste Keskusest.
«Kriminaalprotsessides on lapsed sageli olulisteks infoallikateks ning õiglaseks õigusmõistmiseks on tarvis, et lapsed saaksid olla täiskasvanutega võrdväärsed tunnistajad,» sõnab Meiorg. Samuti peab lastel olema õigus kaasa rääkida nende elu puudutavates otsustes. Analüüsi autorid rõhutavad, et tuleb luua sellised tingimused, kus lapsed saaksid anda kvaliteetseid ütluseid, et sünniksid õiglased otsused ja esineks minimaalselt laste traumeerimist.
Tööst selgub, et oluliselt lastesõbralikumad on kohtuvälised menetlused ning lapsi traumeerivad just ülekuulamised kohtus. Uuringu kaasautori, Praxise analüütiku Marre Karu sõnul saaks olukorda leevendada koolitatud personaliga, sobivate ülekuulamisruumidega kohtus, lapse vanust ja arengut arvestades ning vanemate või hooldajate toetusega.
«Et vähendada laste vaimset pinget ja läbielamist, on oluline roll laste toetamisel lastekaitsetöötajatel, sotsiaaltöötajate ja psühholoogidel. Mitte alati ei oska lapsevanemad last piisavalt informeerida ja toetada,» selgitab Karu.
Karu toob näiteks, et hooldusõiguse vaidluste puhul ei ole lapsevanemad erapooletud, mistõttu võib laps sattuda vanematevahelise konflikti keskele ja laps ei saa objektiivset infot. «Kohtusse satub ka terve hulk lapsi, kes on lapsevanema poolt väärkoheldud või kelle vastu laps peaks tunnistama. Alati ei saa eeldada lapsevanemate erapooletust või oskust lapse parimas huvis käituda ning siinkohal peab kohtusüsteem lapsele erapooletuks tugipunktiks olema,» lisab Karu.
Uuring näitas ka, et Eestis on suureks murekohaks laste kohtujärgne toetamine ja nõustamine.
Uuringus keskenduti lastele, kes osalevad protsessides kas tunnistaja, ohvri või muu osalisena nii kriminaal- kui ka tsiviilprotsessides. Eestis andis hinnangu ning kirjeldas oma kogemusi nendes küsimustes 51 oma ala spetsialisti, kellel on igapäevaselt kokkupuude õigusemõistmisesse kaasatud lastega. Nii näiteks intervjueeriti uuringu käigus kohtunikke, prokuröre, kohtupersonali, juriste, politseinike, psühholooge, ohvriabi töötajaid ning sotsiaaltöötajaid.
Uuringu korraldasid Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti eestvedamisel Balti Uuringute Instituut, Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Eesti Inimõiguste Keskus. Uuring kokkuvõttega saab tutvuda siin.