President Toomas Hendrik Ilves kuulutas täna välja valitsuse usaldusküsimusega seotuna eelmisel nädalal vastu võetud seadused, kuid ütles, et nende arutelu ei olnud demokraatliku parlamentaarse riigikorra vääriline käik.
Ilves: maksumuudatuste arutelu ei olnud demokraatliku parlamentaarse riigikorra vääriline
25. juuni 2015, 15:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seaduseelnõude arutelu riigikogus, kui valitsus sidus nende vastuvõtmise usaldushääletusega, ei olnud demokraatliku parlamentaarse riigikorra vääriline käik,» ütles Ilves vastuseks Postimehe ja Eesti Päevalehe palvele kommenteerida maksuseaduste muutmise viisi riigikogus.
President meenutas, et rääkis sellest juba 2009. aasta iseseisvuspäeva kõnes, kui ütles, et valitsuse soov või vajadus teha isegi toonase majanduskriisi ajal karme ja kiireid otsuseid ei vabasta valitsust vastutusest hoolida parlamentaarsuse põhimõtetest, sest ka siis tegi valitsus riigikogus eelarve vähendamist arutades sellest oma usalduse küsimuse.
«Olen pettunud, et nüüd – mil meil pole õigustuseks ei majanduskriisi ega mingeid muid erakorralisi asjaolusid – tuleb mul samu sõnu korrata. Kaitsen jätkuvalt põhimõtet, et opositsioonile peab jääma võimalus kasutada kõiki parlamentaarsele riigile kohaseid vahendeid enda seisukohtade tutvustamiseks ja kaitsmiseks,» märkis Ilves.
Valitsuserakondade soov muuta enda valimislubadused kiiresti seaduseks ei saa olla õigustuseks kärpida tuntavalt parlamentaarset debatti.
Tema sõnul ei saa valitsuserakondade soov muuta enda valimislubadused kiiresti seaduseks olla õigustuseks kärpida tuntavalt parlamentaarset debatti. «Ent vabariigi presidendi otsus seadus välja kuulutada või jätta see välja kuulutamata saab põhineda ainult sellel, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas või mitte,» nentis ta.
Reformierakonna esimees, peaminister Taavi Rõivas reageeris Ilvese kriitikale suhtlusvõrgustikus Twitter, kus pidas faktitäpsuse huvides oluliseks märkida, et 40 tunni vaheaegade asemel oli nüüd 11 tundi küsimusi-vastuseid. «Reaalne debatt,» kirjutas ta.
Eestis on valitsus eelnõude vastuvõtmist usaldusküsimusega sidunud ainult kolm korda. Esimest korda kasutati seda võimalust 2009. aastal, kui majanduskriisi tõttu tuli teha eelarvekärpeid.
Sama aasta vabariigi aastapäeval juhtis Ilves tähelepanu, et usaldusküsimusega sidumise menetlust saab kasutada ainult väga erandlikel juhtudel. «Eesti ees seisvad ohud ei ole ainult majanduslikud. Vajadus teha karme ja kiireid otsuseid ei vabasta kedagi vastutusest säilitada Eesti demokraatlikku parlamentaarset riigikorda. Majanduskriis ei saa peatada Eesti põhiseaduse kehtimist. See, et raha on vähem, ei või tuua kaasa mingeid mööndusi otsuste läbipaistvuse suhtes,» ütles ta.
Teist korda kasutas usaldusküsimusega sidumise võimalust juba Taavi Rõivase valitsus mullu juuni lõpus ning kolmandat korda üle-eelmisel nädalal maksumuudatuste, lapsetoetuste tõusu ja madalapalgaliste tagasimakse süsteemi eelnõu puhul, mis kõik eelmisel esmaspäeval vastu võeti.
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaande kohaselt on võimalus siduda mõne eelnõu vastuvõtmine usaldusküsimusega mõeldud kasutamiseks eelkõige vähemusvalitsusele, kellel võib muidu olla raskusi oma poliitikat ellu viia, või kriisiolukorras, kus valitsusel võib olla vaja saada üle erimeelsustest, mis valitsevad parlamendienamusse kuuluvate parlamendiliikmete seas.