Eesti panus pagulaskriisi lahendusele on umbes 100 inimest aastas kahe aasta jooksul, peaminister Taavi Rõivase sõnul on selle numbri juures massimmigratsioonist rääkimine Eestis põhjendamatu.
Rõivas: massimmigratsioonist rääkimine on põhjendamatu
30. juuni 2015, 14:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel nädalal ööl vastu reedet jõuti Euroopa Ülemkogul kokkuleppele jaotada Euroopas vabatahtlikkuse alusel ära kokku 60 000 põgenikku. Nüüd tuleb leppida kokku, kui palju on iga riik valmis vabatahtlikult panustama
«Valitsus leiab, et ka meie peame panustama probleemi lahendamisse, kuid seda võimaluste piires ja vastavalt riikidevahelisele kokkuleppele,» ütles peaminister. Rõivase sõnul ei saa veel konkreetset numbrit välja öelda, kuid Eesti jaoks on proportsioon 100 inimese ringis aastas kahel aastat järjest.
«Minu meelest on täiesti põhjendamatu, et räägitakse massimigratsioonist, tulevad teated omavalitsustest, et nad pole valmis pagulasi vastu võtma. Tean, et paljud omavalitsused on valmis pagulasi vastu võtma, aga küsimus pole selles. Kõikide numbrite puhul ei jätku meil isegi kahe aasta peale kokku igasse omavalitsusse saatmiseks ühte pagulast,» viitas ta arvestuslikule Eestisse saadetavate pagulaste numbrile.
«Sellised tõrjuvad ja viha tekitavad avaldused pole ühiskonna huvides,» rõhutas peaminister.
Ka sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna (IRL) sõnas, et selline otsustusprotsess oli euroliidu riikide omavaheline kokkulepe. «Nüüd järgneb riikide suurusele vastav läbirääkimine. Paanika, mida üritatakse külvata, sel pole mingit alust. Uskuge mind, ma olen selle valitsuse kõige konservatiivsema erakonna esimees,» ütles Tsahkna. «See kokkulepe, mille saavutasime, on Eesti riigi huvides.»
Eelistatud kristlased
Rõivas kinnitas, et Eestil on võimekus nii siia tulevate pagulaste valikuks kui taustakontrolliks.
Tsahkna lisas, et pagulaste puhul on tähtis nende kultuuriline taust. «Just kristlased on need, keda on taga kiusatud, keda me saaks siia kutsuda,» osutas ta sellele, et neid oleks meie ühiskonda lihtsam integreerida.