Peaminister Taavi Rõivase sõnul peaks Eesti lisaks üle Vahemere Euroopasse jõudnud pagulastele olema valmis vastu võtma ka põgenikke Ukrainast.
Rõivas: Eesti peab olema valmis vastu võtma põgenikke Ukrainast
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
15. juuli 2015, 15:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ukrainast on tulemas järjest tugevnev surve. Ukrainas on üle miljoni inimese oma kodust ilma jäänud. Mina olen seda meelt, et me peame olema avatud ka neile. Me ei saa võta hoiakut, et kui osas Ukrainas on rahu, siis kõik need, kes kriisi eest põgenevad, peaksid asuma elama Lääne-Ukrainasse,» ütles Rõivas täna ajakirjanikele.
Rõivase sõnul peaks Eesti olema valmis vastu võtma neid oma kodust ilma jäänud ukrainlasi, kellel elab Eestis sugulasi.
«Meil on võimalik vastavalt võimalustele ukrainlastele oma abikäsi ulatada. Selle teemaga tuleb tegeleda läbikaalutult ja olla väärikas Euroopa riik,» ütles Rõivas.
Õppejõud ja Euroopa Komisjoni endine asepresident Siim Kallas kritiseeris täna Eesti Ekspressis ilmunud arvamusloos Eesti valitsuse otsust võtta vastu Vahemere äärsetest riikidest kuni 200 pagulast, kuna see ei meeldi pagulaste vastastele ja ei rahulda ka neid, kes näevad pagulaste rakendamise võimalusi Eesti majanduses.
Rõivase sõnul oli Kallase artiklis palju kriitikat vähe uusi ettepanekuid.
«Praegu valitud tee puhul on selgelt välja öeldud, et kõik Euroopa Liidu riigid panustavad ühiselt selle probleemi lahendamisse. Ka Eesti on piisavalt tugev ja väärikas riik ja ka meie saame aidata. See on osa Euroopa ühtsusest. Aga ma ei arva, et aitamine peaks toimuma nii, et Eesti roll oleks kordades suurem, kui me suurus Euroopa Liidus. Kokkuleppe järgi panustavad riigid vastavalt oma suurusele, iga riik proportsionaalselt. See on palju parem ühtsus, kui see, et osadele riikidele langeks ebaproportsionaalselt uur koormus,» ütles Rõivas.
Peaministri sõnul soovib valitsus, et kõik inimesed kes Eestisse tulevad, ka reaalselt integreeruks, igaühega saaks individuaalselt tegeleda, nad õpiksid eesti keelt ja leiaksid töökoha. «Ligi 100 inimest aastas on suurusjärk, millega meil on võimaik toime tulla,» lausus ta.
Kui palju Eesti pagulasi vastu võtab, selgub ilmselt järgmisel esmaspäeval Euroopa Liidu siseministrite kohtumisel. 6. augustil arutab valitsus kabinetinõupidamisel detailset kava, kuidas ja kuhu vastuvõetavad pagulased Eestis paigutada. Pagulastega vastuvõtmisega kaasnevate tegevuste ettevalmistamisega tegeleb praegu Rõivase korraldusel moodustatud töögrupp.