/nginx/o/2010/05/03/360159t1h14eb.jpg)
Lääne ajakirjanike huvi Baltimaade ja nende suhete vastu Venemaaga on viimasel ajal märkimisväärselt nõrgenenud, leiab Venemaa ühe juhtiva infoportaali InoSMI peatoimetaja Marina Pustilnik.
Vene ajakirjanik: Lääne huvi Baltimaade suhete vastu Venemaaga on langenud
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
16. oktoober 2010, 22:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Baltimaad ja nende suhted Venemaaga pole loomulikult Lääne ajakirjanike kogukonna radaritelt kadunud, ent jah, artikleid ei mõõdeta enam kümnete ja isegi sadadega, kui just ei toimu midagi erakordset,» ütles Pustilnik BNSile antud usutluses.
«Ja see on täiesti normaalne, mingis mõttes on see isegi hea. Sellele on kaks võimalikku seletust: maailmamajanduses aset leidnud kriis tõi igas riigis esiplaanile tema enese probleemid, aga teiseks, tähelepanu tõmbavad reeglina need riigid, kus kõik on halvasti. Kui kõik on hästi ja kõiki kiidetakse, siis kes seda lugema hakkab?» selgitas ta.
«Eesti on muutunud Euroopa täisväärtuslikuks liikmeks – te ei paku kellelegi huvi lihtsalt niisama, iseenesest, kui mitte midagi ei toimu,» leiab Pustilnik.
Ta ei arva, et Venemaalt Eesti, Läti ja Leedu suhtes suunatud infovood oleksid ebasõbralikud ja angažeeritud. «Üldiselt tundub mulle, et infovood ühest riigist teise on alati angažeeritud. Mõned on angažeeritud positiivselt, mõned negatiivselt. Mis aga puutub sõbralikkust ja ebasõbralikkust, siis tahaks vastata budistlikult: «Pidage meeles, et meid ümbritsevad inimesed on alati meie peegeldus ja kui teile midagi ei meeldi ümbritsejate käitumises, siis tähendab, et te käitute ka ise samamoodi»,» rääkis Pustilnik.
«Kui otsustada telesaadete järgi, siis on Vene telekanalites Eesti vastu suunatud propagandat erakordselt vähe, et mitte öelda – pole üldse. Kui aga rääkida Vene meediast tervikuna, siis siinkohal tundub mulle, et on tähtis mõista, et viimastel aastatel on Vene meedia kirjutanud Eestist üksnes «reaktiivselt» - see tähendab siis, kui Eesti annab selleks konkreetselt põhjust. Kahjuks on selleks põhjuseks tavaliselt pretensioonid Venemaale ning konfliktolukorrad, seetõttu ei tasu imestada Vene meedia «mitte kõige vaimustunuma» reaktsiooni üle,» märkis ta.
Vastates küsimusele Freedom House'i ja teiste analoogsete organisatsioonide koostatavate sõnavabaduse edetabelite kohta, milles Eesti on traditsiooniliselt kõrgetel, aga Venemaa madalatel kohtadel, ütles Pustilnik, et ei pea neid mitmel põhjusel objektiivseks. «Peapõhjus seisneb selles, et sõnavabadus pole midagi universaalset, see sõltub väga paljudest teguritest,» viitas ta.
«Ei saa anda hinnangut sõnavabadusele, tuginedes üksnes riiklike telekanalite saadetele. Venemaal näiteks on sadu mitteriiklikke regionaalseid telekanaleid ja kohalikke meediaväljaandeid, kes lihtsalt ei satu FH uuringute radari alla. Lisaks sellele pole kahtlustki, et Vene internetis sõnavabadus õitseb, veelgi enam, riigi juhtkond võtab üha sagedamini kuulda just nimelt interneti kasutajaid, kelle arvukus kasvab nii kiiresti, et seda «interneti sõnavabadust» ei ole lihtsalt võimalik arvestamata jätta,» selgitas ta.
«Mulle tundub, et Baltimaad on omal kombel suurepärased, ent mulle tundub samuti, et te ekspluateerite liigselt «ohvri kuvandit». Mingil hetkel tuleb juba lõpetada tahapoole kiikamine ning alustada vaatamist ettepoole,» sõnas ta.
InoSMI (www.inosmi.ru) on venekeelsele auditooriumile mõeldud portaal, mis võimaldab lugejal tutvuda välismeedias Venemaa kohta ilmunud artiklitega. Saidi lõi 2000. aastal Gleb Pavlovski juhitav Efektiivse Poliitika Fond, alates 2004. aastast kuulub see riiklikule infoagentuurile RIA Novosti.