Maanteeamet kaalub lubatud piirkiiruste muutmist
25. august 2015, 11:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeameti koostatav uus liiklusohutusprogramm võib surmaga lõppevate õnnetuste ärahoidmise eesmärgil tuua kaasa lubatud sõidukiiruste alandamise teedel, mille kvaliteet ei luba 90-kilomeetrise tunnikiirusega sõitmist.
«Kas keegi on mõelnud sellele, kas Haanja kuppelmaastikul ja sirgel Tallinna-Pärnu maanteel peaks olema lubatud sama kiiresti sõita?» tõstatati teema ka Arvamusfestivalil.
Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernitsa sõnul on kiirus liiklusohutuse seisukohalt üks olulisemaid teemasid ning seetõttu on koostatava programmi alustalaks lähenemine, mida kutsutakse nullvisiooniks. «Selle kohaselt tuleks piirkiirused kehtestada nii, et kui lubatud piirkiirusega sõitev auto liiklusõnnetusse satub, ei saaks inimesed surma ega raskelt vigastada,» selgitas Ernits.
«Teadusuuringutest selgub, et sõidukite liikumiskiirus määrab suures joones ära, kas liiklusõnnetus toimub ja kui rasked on selle tagajärjed – kehtib rusikareegel, et kiiruse suurenemine 1 km/h võrra toob kaasa liiklusõnnetuse juhtumise tõenäosuse kasvu 3 protsendi võrra,» lisas Ernits.
Ernitsa sõnul arvestatakse uute piirkiiruste määramisel sellega, millised kokkupõrked konkreetsel teelõigul toimuda saavad. Järgnevas tabelis on välja toodud põhimõtted, millest kiiruste määramisel võiks lähtuda:
| Tee liik / liiklustingimused | Ohutu kiirus, km/h |
| Sõidukite ja vähem kaitstud liiklejate omavaheliste konfliktidega teed | 40 |
| Ristmikud, kus võivad toimuda potentsiaalsed sõidukite külgkokkupõrked | 70 |
| Teed, kus võivad toimuda potentsiaalsed sõidukite laupkokkupõrked | 80 |
| Teed, kus külg- ja laupkokkupõrked on välistatud | ≥ 100 |
Lisaks piirkiiruste muutmisele on Ernitsa hinnangul oluline, et liiklejad nendest ka kinni peaks. «Kiiruseületamisega on see probleem, et kiiremini sõidust saadavat kasu tajub liikleja aegsasti kohalejõudmise näol hästi, kuid sellega kaasnevat potentsiaalset kahju, nagu suurenev liiklusõnnetuse risk või suurem kütusekulu, nii otseselt ei teadvustata,» rääkis ta.
Probleem on Eesti liikluskultuuris
Piirkiiruste muutmise teema oli arutlusel ka Arvamusfestivalil, kus leiti, et piirkiiruste vähendamine ning rikkujate trahvimine ei pruugi soovitud tulemusteni viia. Suur õnnetuste ning liiklussurmade arv võib olla põhjustatud hoopis siinsest liikluskultuurist.
Vandeadvokaat Indrek Sirk leidis Arvamusfestivalil, et trahvidest on kasu vaid teatud sihtgrupis. «Trahv mõjub vaid neile, kes on muidu seaduskuulekad, paadunud pedaalitallajad trahvidest ei hooli,» arvas ta.
Nii Sirk kui ka teised festivalil osalejad leidsid, et piirkiiruste alandamine probleeme ei lahenda ning praegu on viga hoopis Eesti liikluskultuuris. «Siin riigis ei aita 80 km/h piirkiirus mitte midagi, siin läheb 2-3 inimpõlvkonda, et liiklus korda saada,» ütles osaleja, kes on 47 aastat olnud kutseline juht ning sõitnud läbi pool maailma. Ka tema sõnul on asi Eesti liiklejas.
Riigikogu majanduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi arvas, et ohutus liikluses ei tähenda ainult piiranguid. Ta tegi ettepaneku, et Eesti riik võiks võtta laenu või kehtestada teemaksu põhimagistraalide neljarealiseks ehitamiseks. Kivimägi hinnangul ei peaks riik siis liiklejatele piiranguid seadma. «Inimesed saaksid kiiremini ja turvalisemalt koju ning lõppkokkuvõttes oleksid kõik rahul,» märkis ta.