Täiskuu luulefestival: loov, julge ja kuutõbine

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Festivali üks külalisi Sujata Bhatt, kellelt on eestikeelsena ilmunud kogu «Rebane ja ingel» (Varrak 2002).
Festivali üks külalisi Sujata Bhatt, kellelt on eestikeelsena ilmunud kogu «Rebane ja ingel» (Varrak 2002). Foto: Internet

Täna ja homme kogunevad päikeseloojangul Haimre rahvamajja Raplamaale luuletajad ja muusikud, kuulajad ja kuutõbised. Üle Eesti, isegi üle maailma. Seitsme maa ja mere tagant. Üks ürituse peakorraldajaid, poetess Kristiina Ehin rääkis Postimehele, mis toimub. Jättes suure osa üllatuseks kohaletulnuile.


Vähemalt kava vaadates tundub, et esimene Täiskuu luulefestival on üks viimase aja võimsamaid rahvusvahelisi luuleüritusi Eestis. Mis Haimre rahvamajja saabuvat luulesõpra ees ootab?


Üsna ebatavaline luule- ja lauluõhtu. Nimetasime seda isegi etenduseks, kuna sellist tihedat kooslust luuletajaid ja lauljaid pole siinkandis varem üles astumas nähtud.
Luuletajate kõrvale on kutsutud ka rahvalaulikuid, et saaksime tajuda selle kaudu oma muinasluule väge ja võimu. Regilaulu olemasolu kaudu ulatub eesti luule algus ju päris iidsetesse aegadesse.


Kutsutud on ka neid tuntud lauljaid, kes teevad tihti ise oma lauludele sõnu, kuid keda me pole harjunud luuletajateks pidama.


Räägi palun festivali teemast.


Teemaks on rahvuslik ja kultuuriline identiteet ning kultuuridevaheline dialoog. Need on teemad, milles luule suudab omanäolisel viisil kaasa rääkida, arusaamist ja aimdusi tekitada sellest, mis on olnud, mis on käes ja mis on tulemas. Neile küsimustele proovime Haimre rahvamaja nelja ja poolesaja aasta vanuste müüride vahel vastust leida.


On külaline klassikalises mõttes etenduse vaataja või kaasatakse ka loomisse?


Ütleksin, et mitte klassikalises mõttes vaataja. Aga tahaks midagi ikka üllatuseks ka jätta ja mitte kõike ette ära rääkida.


Kohal on palju nimekaid välisautoreid – Sujata Bhatt, Ban’ya Natsuishi, Viggo Madsen jt –, oli neid raske Raplamaale meelitada?


Mõne puhul küll kahtlesin, et kas ikka tasub kutsuda. Nad on ju nii suured nimed ja vaevalt saavad tulla. Aga peaaegu kõik, keda kutsusime, on ka tulemas. Täiskuu luulefestival – see sisendab ju kohe iseenesestmõistetavat luba olla loov, julge ja kas või natuke kuutõbine.


Koduleht lubab, et luuletused tõlgitakse eesti keelde. Kas tõlked on tehtud või improviseerivad kohalikud poeedid-tõlkijad otse laval?


Luuletõlked eesti keelde on teinud Andres Ehin. Toimetanud Ly Seppel. Luuletõlkeid aitab lugeda ka näitleja Maria Peterson. Ungarlanna Katalin Slukovényi tõlkimisel aitas kaasa ka Edina Cullog.


Üldse – kui suur on luuleetenduse puhul improvisatsiooni roll?


Meie muinasluulet on iidsetest aegadest peale lauldud suuresti improviseerides, kohaloleku väge ja ilu tajudes. Sellel on ka Täiskuu luulefestivalil kandev roll. Luule ja laul on sellel festivalil põimitud ühte tervikusse. Näis, kui palju keegi selle juures improviseerib. Mina igatahes loen luulet, laulan ja tantsin. Aga trummi ei löö. Trummi, täpsemalt kahonni, lööb teine õhtujuht, kümneaastane Lõmaš Tartust.


Kui ma ei eksi, on see esimene nii suur festival, mida sa korraldad. Kuidas läinud on? Mida õppinud oled?


Korraldamas olen ma seda koos oma isa ja emaga. Ja Rap-la Noortekojaga – koja president Ursula Muddi ja Pille Barnabas juhivad korralduse praktilist poolt. Olen sellise tööjaotuse üle väga rõõmus. Festival on algusest peale südameasjaks olnud ka tõlkija Ilmar Lehtperele. Tema on teinud ka tõlked inglise keelde. See luulefestival on meeskonnatöö algusest peale.


Mul on olnud raske ja tore seda festivali ette valmistada. Tore siiski rohkem. Sellest, mida ma õppinud olen ja millal järgmine festival tuleb, võiksime rääkida siis, kui see esimene festival on juba teoks saanud.


Kuidas piletite müük läinud on? Vabu kohti veel on soovijaile?


Piletite müük on läinud hoogsalt. Vabu kohti veel on, eriti pühapäevasele õhtule.


Ja viimaks: mida sinu jaoks luule tähendab?


Olemise kummalisust iseendale ära seletada ja seda ka juurde luua.

Täiskuu luulefestivali kava

13. septembri etendus
Algus kell 19.47


Esinejad:


Sujata Bhatt (India)


Aki Yrjänä (Soome)


Knuts Skujenjeks (Läti)


Viggo Madsen (Taani)


Lise Sinclair (Šetlandi saared)


Ban´ya Natsuishi (Jaapan)


Lauri Sommer (Eesti)


Contra (Eesti)


Andres Ehin (Eesti)


Martin Vabat (Eesti)


Meelika Hainsoo (Eesti)


Lauri Õunapuu (Eesti)



14. septembri Etendus
Algus kell 19.44


Esinejad:


Dave Murphy (Iiri)


Pär Hansson (Rootsi)


Peter Waugh (Austria)


Sayumi Kamakura (Jaapan)


Patric Cotter (Iiri)


Katalin Szlukovényi (Ungari)


Kauksi Ylle (Eesti)


Karl Martin Sinijärv (Eesti)


Mathura (Eesti)


Ly Seppel (Eesti)


Jaak Johanson (Eesti)


Siiri Sisask (Eesti)


Kristiina Ehin (Eesti)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles