Valitsuse reservist eraldatakse tuleval aastal pagulastega tegelemiseks ligi neli miljonit eurot, mis läheb jagamisele kolme ministeeriumi vahel.
Pagulastega tegelemiseks ligi neli miljonit valitsuse reservist: millele raha kulub?
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
2. oktoober 2015, 16:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigieelarve seletuskirjas on pagulastega seotud kuludeks määratud valitsuse reservist 3 920 212 eurot. Kõige suurem osa sellest summast on ette nähtud siseministeeriumile, mis saab pagulastega tegelemiseks reservist 2 545 955 eurot.
Ministeeriumi pressiesindaja selgitas, et valitsemisala kulud hõlmavad menetluskulutusi, sealhulgas ka kontaktohvitseride ja menetlusmeeskonna lähetamist ja inimeste Eestisse toomist. Samuti kaetakse sellest summast ümberpaigutamisega kaasnevaid püsikulusid, kohanemisprogrammi pakkumist ja julgeoleku tagamisega seotud kulusid.
Sotsiaalministeerium saab pagulastega tegelemiseks 1 013 207 eurot. Selle summa hulka on arvestatud sisseostetava teenuse kulu, eluruumide, tõlketeenuse kulu, kohalike omavalitsuste ja organisatsioonide toetus ja muu.
Haridus- ja teadusministeeriumile on ette nähtud 361 050 eurot. Eraldatud summa katab õpetajakoolituse, eesti keele õppe ja teiste pagulaslastega seotud hariduskulude hüvitamise kohalikele omavalitsustele.
Haridusministeeriumi pressiesindaja selgitusel toetab riik õpetajad ning koole koolituste ja õppematerjalidega ning pakutakse eri tugimeetmeid ja koolitusi. «Näiteks Innove jagab metoodilisi materjale ja annab nõu nende kasutamise kohta. Õpetajad saavad koolitusi, kuidas õpetada eesti keelt ilma lapse keelt oskamata ning ka kultuurilise eripäraga positiivselt hakkama saamiseks,» sõnas ta.
Sealjuures rahalist toetust annab haridusministeerium omavalitsustele teisest keele- või kultuuriruumist tulnud laste õpetamiseks, iga uussisserändajast õpilase kohta saab omavalitsus keeleõppetoetust, millele lisandub loomulikult üldine haridustoetus.
Septembri lõpus leppisid Euroopa Liidu riikide ministrid kokku 120 000 rahvusvahelist kaitset vajava inimese ümberpaigutamises liikmesriikide vahel. Varem oli kokku lepitud 40 000 põgeniku ümberpaigutamises. Eesti on lubanud vastu võtta umbes 550 põgenikku.