Võrdõigusvoliniku büroo kaotab kevadel pooled töökohad

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue võrdõigusvolinikuna alustas eile tööd endine riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidust välja astunud Liisa Pakosta.
Uue võrdõigusvolinikuna alustas eile tööd endine riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidust välja astunud Liisa Pakosta. Foto: Liis Treimann / Postimees

Võrdõigusvoliniku büroo kaotab tuleval kevadel kuus töökohta, kuna neid rahastatakse Norra abiprojektist, mis aga kevadel läbi saab.

Võrdõigusvoliniku kantselei meedianõuniku Nele Meikar märkis, et 2013. aastal alanud projekti «Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni» raames sai kantselei tööle võtta inimesi, kes projekti eesmärke ellu viivad.

«Praegu töötab Norra projektis viis inimest ning üks koht on täitmata. Näiteks töötab projekti raames jurist, kes käib inimesi diskrimineerimise küsimustes nõustamas kõikides maakondades. Samuti aitab ta inimestel pöörduda töövaidluskomisjoni ja kohtusse,» rääkis Meikar BNS-ile.

Projekti soolise võrdõiguslikkuse spetsialist korraldab koolitusi, koordineerib uuringute tellimist ning vastutab soolise võrdõiguslikkuse mudeli hanke eest. Lisaks on projektiga seotult voliniku kantseleis tööl projekti koordinaator, sekretär poole kohaga ning meedianõunik.

Meikari sõnul on tegemist kolmeaastase projektiga, mis lõppeb 2016. aasta märtsi lõpus. «Praegu ei ole riigieelarvest nähtud ette vahendeid selleks, et Norra projektiga loodud töökohad säiliksid, need ametikohad ja lepingud on tähtajalised ja seotud projektiga,» ütles Meikar.

Järgmise aasta aprillist saab seega kantseleis olema ametikohti  5,25, neist omakorda kaks kohta on tähtajalised ehk kuni 2020. aastani ning finantseeritud struktuurivahendite tehnilisest abist.

«See ei ole kindlasti piisav. Puudu on juristidest, kaob tugi voliniku kantselei tegevuse avalikustamisel ja meediasuhtlusel. Samal ajal on voliniku kantselei ülesanded seotud palju teadlikkuse tõstmisega selleks, et inimesed teaksid oma õigusi ja oskaksid ära tunda diskrimineerimisi,» rääkis Meikar.  

Tema sõnul on võrdse kohtlemise seaduse rakendamise tööks väga vaja ressurssi ning valitsusel tuleb raha leida, sest töökoormus on juba praegu väga suur. «Aprillist ei pruugi voliniku kantselei suuta enam teatud ülesannetega toime tulla,» hoiatas Meikar.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles