Rahandusminister Sven Sester saatis justiitsministrile Urmas Reinsalule kirja, kus märkis, et trahvi määramise reegleid tuleb täpsustada. Vastasel juhul võib 1. jaanuarist 2016 tekkida olukord, kus osade väärtegude eest määratud trahvid on oluliselt suuremad kui kuritegude eest määratud rahatrahvid.
2016. aasta 1. jaanuarist muudetakse karistusseadustikus sätestatud rahatrahvi määramise aluseks oleva trahviühiku suurust, seda tõstetakse 2,5 korda ehk neljalt eurolt kümnele eurole.
Ajalooliselt on ühe trahviühiku suurus (60 krooni, hetkel 4 eurot) kehtinud kogu karistusseadustiku kehtivuse aja ehk septembrist 2002 kuni käesoleva ajani. Enne seda oli ühe trahviühiku suurus haldusõiguserikkumiste seadustikus seotud Eesti Vabariigis kehtestatud miinimumpalgaga, mille idee oli tõenäoliselt indekseerida trahvisummad vastavuses rahva majandusliku heaoluga.
Rahandusminister Sven Sester nentis kirjas justiitsministrile, et aja jooksul on inimeste elatustase paranenud, mistõttu on usutav, et mõningatel juhtudel ei pruugi isikule väärteo eest määratud rahatrahv omada nii eri-kui ka üldpreventiivset mõju ehk muuta nii süüdlase kui ka kogu ühiskonna hoiakut.
Kohtul või kohtuvälisel menetlejal on edaspidi õigus kohaldada väärteo eest rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut. Eelnõu puudutab kõiki Eesti jurisdiktsioonis asuvaid täisealisi ja süüvõimelisi isikuid, kellel võib olla oluliselt erinev sissetulek ning seega ka majanduslik olukord. 2,5 kordse tõusu tõttu ei pruugi rahandusministri sõnul kavandatava sätte trahviühiku suurus olla proportsionaalne, see võimaldab kohtuvälisel menetlejal määrata senisest oluliselt suuremaid karistusi.
Karistusseadustiku § 56 lõike 1 teine lause sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega on karistuse määrajal suur kaalutlusõigus.
Riigikohtu praktikast võib järeldada, et üldjuhul võtab menetleja trahvi määramisel lähtekohaks poole trahvimäärast, seejärel muudab lähtudes süü suurusest seda näitu kas suuremaks või väiksemaks ning võtab arvesse ka üld-ja eripreventsiooni.
«Sedavõrd laiaulatusliku diskretsiooni tõttu võib kohtuvälise menetleja tegevuse tagajärjel tekkida ebajärjepidev karistuspoliitika elluviimine. Samuti on tõenäoline, et negatiivse tagajärjena hakkab kohtute töökoormus kasvama, kuna isikud vaidlustavad senisest enam määratud trahve,» leidis Sester.
Rahandusministri sõnul oleks sellist riivet võimalik välistada juhul, kui seadusandja vaataks juba kõnesoleva eelnõu raames üle karistusseadustiku sanktsioonisüsteemi ning täpsustaks trahvi määramise reegleid. Vastasel juhul võib tekkida olukord, et mõningatel juhtudel osade väärtegude eest määratud trahvid oluliselt suuremad kui kuritegude eest määratud rahatrahvid.