Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Saarts: EKRE on kriisid maksimaalselt enda kasuks tööle pannud

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Tõnis Saarts | FOTO: Peeter Langovits

Pagulastemaatikad ja piirileppe küsimus on EKRE jaoks loonud ülisoodsa olukorra oma toetuse tõstmiseks ja erakond on seda maksimaalselt ära kasutada osanud, leiab politoloog Tõnis Saarts.

Tallinna Ülikooli poliitikateaduste õppejõud Tõnis Saarts ütles, et erakondade värskeid reitinguid on peamiselt mõjutanud põgenikekriisiga ja piirilepinguga seotud temaatikad, mille peegeldust on näha ennekõike EKRE tõusvas toetusnumbris.

«Edgar Savisaare ja Keskerakonnaga toimuv on parteide toetusnumbreid seni üllatavalt vähe mõjutanud. Keskerakonna toetajad regeerivad erakonna- ja tema liidri vastastele rünnakutele tavapäraselt: pigem konsolideeruvad ja kui on isegi kahtlejaid, siis on nende hulk seni jäänud tühiseks. Ei saa muidugi välistada, et edaspidised arengud toovad partei toetusnumbritesse dramaatilisemaid nihkeid.»

«Ainuke tõsine muutus on EKRE ja Vabaerakonna toetuse kasv. Suuremate parlamendierakondade (RE, KE, SDE, IRL) reitingumuutused on niivõrd väikesed (1-2 protsenti), et jäävad suuresti statistilise vea piiridesse ja neile polegi mõtet hetkel tähelepanu pöörata,» nentis Saarts.

EKRE jaoks on praegune olukord olnud ülisoodne: «Pagulastemaatikad ja piirileppe küsimus on neil võimaldanud oma sõnumeid jõuliselt ühiskonnas kõlama panna ja neil on ka olnud hea organisatoorne võimekus, et kõike seda enda kasuks maksimaalselt tööle panna,» leidis politoloog.

«Küsimus on aga selles, et kui see lainehari läbi saab, siis kas praegust reitingut suudetakse säilitada, või kukutakse taas tagasi oma tavapärasele 6-8 protsendi tasemele,» mõtiskles Saarts.

Ehkki IRL on langenud erakondade võrdluses madalaimale tasemele, ei ole Saartsi hinnangul IRLI toetuse kahanemine arvestatavalt muutunud. «IRLi toetus on kukkunud vaid ühe protsendi võrra, mis pole avaliku arvamuse küsitluste seisukohalt üldse arvestatav muutus. Me ei saa rääkida IRLi toetuse langusest viimase kuu jooksul, pigem stabiilselt madalast reitingust, mis on sellel tasemel olnud püsinud juba kuid,» osutas politoloog.

«Paljud IRLi valijad on läinud üle Vabaerakonna või EKRE ridadesse ning IRLil on jätkuvalt keeruline oma sõnumitega neist parteidest eristuda. Ilmselt lähiajal IRL praegust madalseisu ei ületa, küsimus on, kas suudetakse vältida päris valimiskünnise lähedale kukkumist.»

«Lihtsalt valitsuses olemisest ja mõne ettevaatliku poliitika algatamisest jääb väheseks. IRLi reiting jääbki seni madalaks, kuni üks uustulnukatest (EKRE või Vabaerakond) ei hakka hääbuma ja tasapisi toetust kaotama,» arvas Saarts.

Keskerakonna oluline küsimus

See, et Keskerakonna toetus pole Savisaare skandaalist hoolimata eriti muutunud, on Saartsi sõnul aga tavapärane muster: «Skandaalid ja rünnakud pigem liidavad ja tugevdavad Keskerakonna toetajaskonda, kui nõrgendavad seda. Praegused kaod on ju tühised, arvestades, milline on skandaali tõsidus ja kajastamise intensiivsus meedias.»

«Palju olulisemaks saab aga see, kes saab partei uueks juhiks. Kadri Simsoni võidu puhul on küsimus, kuidas käitub vene valija. Kui arvestatav osa neist tõesti hülgab Keskerakonna, siis on sellel partei populaarsusnäitajatele katastroofilised mõjud. Savisaare võidu puhul oleks potentsiaalsed kaod ilmselt üsna väikesed.»

Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute ASi küsitlusest selgus, et praegu on populaarseim Keskerakond 27 protsendise toetusega. Populaarsuselt teisel kohal on Reformierakond 19 protsendi suuruse toetusega ning kolmandal-neljandal kohal on võrdse 14-protsendise toetusega Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Vabaerakond. EKRE tõusis 10-protsendise toetusega (septembris kuus protsenti) esmakordselt edestama Isamaa ja Res Publica Liitu, IRL langes 8-protsendise toetusega esmakordselt selle parlamendikoosseisu toetusedetabeli lõppu.

Tagasi üles