Maanteeameti peadirektor altkäemaksuskandaalist: see on absoluutselt ennekuulmatu

Helen Mihelson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeameti peadirektor Priit Sauk.
Maanteeameti peadirektor Priit Sauk. Foto: Erik Prozes

Maanteeameti peadirektor Priit Sauk rääkis intervjuus Postimehele, et teadis eksamineerijatele esitatud kahtlustusest juba ligi kuu aega tagasi, kui ta ametisse asus. Sellegipoolest oli skeemi ulatus tema jaoks šokeeriv.

Te olete maanteeameti peadirektorina töötanud napilt kuu aega. Kas te isiklikult tundsite neid viit eksamineerijat, kes tänaseks on kuriteokahtlustuse saanud?

Kindlasti mitte ja ma ei ole isegi näinud neid oma silmaga.

Kas te olete maja peal kuulnud, kuidas kolleegid neid kirjeldavad?

Ma ei ole sellega eraldi tegelenud. Aga kas küsida.. ma arvan, et mingist hetkest see mind enam ei huvita ka, sest inimesed, kelle on ära viinud politsei – ma ei pea neid meie inimesteks.

Kui suure üllatusena see töötajatele tuli?

Ühelt poolt tuli kindlasti üllatusena ja mingil määral on inimesed öelnud, et üllatas see arv. Teistpidi teeb see mind jälle ettevaatlikuks, et öeldakse, et võib-olla üks või kaks oleks loomulik, et seda on enne ka olnud. Mina sellega kindlasti ei lepi, et on suhtumine, et «ikka juhtub». Ei tohi juhtuda!

Ma tahtsingi just selleni jõuda, et tundub, et inimeste jaoks ei ole üldse nii üllatav, et täna veel endale lube osta saab. Oskate te selgitada, miks see nii on?

Ma arvan, et see on pikaajalise töö tulemus. Kindlasti ei ole siin tegemist juhusega, inimesed on selles süsteemis töötanud päris pikaajaliselt. Kui ma küsisin täna hommikul juhtkonna koosolekul, et kaua need inimesed on siin töötanud, siis mulle öeldi, et nad tulid meile aastal 2009 koos autoregistrikeskuste liitumisega. Ehk nad on pikaajalised töötajad.

On siis teada, kas need kuriteoepisoodid puudutavad ka kogu seda aega?

See ei ole mulle teada. Seda kommenteerivad prokuratuur ja politsei. Nende intervjuudest ma kuulsin, et enamik on seotud selle aastaga, aga on ka varasemaid episoode.

Aga kas teile endale tuli üllatusena see, et selline süsteem täna veel töötab?

Ütleme nii, et minu ametisse asudes mind informeeriti sellisest toimingust.

Seda tegi siis prokuratuur?

Just, ma olin kursis, et meid selline asi ees ootab. Tõenäoliselt olid ka endised tippjuhid sellega kursis. Ma tean, et nad ise olid ka initsiaatorid, et leida meie seast need ebaausad inimesed ja aidata nad ukse taha.

Tallinna büroos oli kokku üheksa eksamineerijat, mis tähendab, et enam kui pool osalesid altkäemaksuskeemis.

Kahjuks jah. Ma ei tea, kas tegemist on ühise skeemiga või üksikutega. Seda teavad uurijad paremini.

Aga kuidas seda kommenteerida? See hulk on ju päris hirmutav?

See on šokk, muidugi. Absoluutselt ennekuulmatu. Üle poolte meie eksamineerijatest on ebaausad, siin ei ole midagi öelda ja ennast õigustada. Minu kui juhi roll on ennekõike küsida vaheastmejuhtidelt, kus nende silmad olid.

Tänaseks te ilmselt ei ole seda veel jõudnud teha?

Ma tegin seda järgmisel hommikul. Kahe tasandi juhid on tänaseks meie hulgast lahkunud.

Nad lahkusid teie ettepanekul?

Ma küsisin, kas nad näevad enda rolli ja kas nad näevad ka vastutuse võtmise kohta. Me vestlesime, aga need vestlused olid suhteliselt lühikesed. Ja nad kirjutasid oma käega sooviavaldused lahkumiseks.

Kuna mõni juhtidest oli süsteemis töötanud 20 aastat või enam, siis mul oli ainult üks küsimus: kas ta ei teadnud, et on midagi halvasti või ta sihilikult varjas.

Ja mis te vastuseks saite?

Mul on sealt edasi ütlemine, et kui ta ei teadnud, siis ta on rumal. Kui ta teadis, siis ta on pahatahtlik. Mõlemad variandid on halvad. Moka otsast tuli, et tegelikult teadis. Minu jaoks oli see positiivne, et rumal ta ei olnud, aga halb oli see, et ta oli meil veel tööl.

Tegemist oli liiklusvaldkonna Põhja regiooni juhiga ja Mustamäe teenindusbüroo juhiga. Mõlemad lahkusid eelmise reede seisuga meie ametist.

Kuna pooled eksamineerijad on kuriteokahtlustuse saanud, siis ilmselt mõjutab see ka järjekordi.

Mõjutab, aga me teeme kõik selleks, et see oleks võimalikult valutu.

Mis te siis täpsemalt teete?

Otsene vastus on see, et tegelikult me olime juba ennetavalt oma tegevuskava läbi mõelnud. Me tõime jõudu juurde regioonidest. Üle Eesti on meil kokku väga arvestatav hulk eksamineerijad ja tänaseks töötavad juurdetoodud jõud juba Tallinnas. Ka reedese päevaga suutsime teha nii, et enamik eksameid toimisid.

Kas tänaseks saate kindel olla, et selline altkäemaksuskeemi harrastamine ei toimu kuskil mujal?

Ma ei saa selles kindel olla.

Aga kui prokuratuur teid informeeris, kas siis oli juttu ainult Põhja regioonist?

Mind informeeriti, et meil on probleeme teatud büroodes. Ei nimetatud bürood täpselt, ei nimetatud tükiarvu täpselt, ei nimetatud nimesid täpselt. Kahjuks ei saa nemad seda avaldada ka minule.

Ühelt poolt oli mulle šokk, et see nii arv on nii suur, aga teiselt poolt ma olin valmis, et me saame oluliselt kahjustatud nii maine kui oma tegevuse poole pealt. Aga me saame hakkama.

Nüüdseks on meediast läbi käinud ka altkäemaksud, mis küündisid 300 euroni.

Ma ei oska (konkreetseid summasid – H.M.) kommenteerida, aga kahju küll, kui inimeste aususe hind on nii väike. Ma tahaks uskuda, et inimesed, kes tulevad seda ametit vastu võttes eksamineerijaks, otsustavad mitte ainult konkreetse õpilase saatuse üle, vaid tegelikult otsustavad nad meie kõigi saatuse liikluses. Kui sinna pääsevad inimesed, kes ei ole pädevad, siis ma ei saa aru, kuidas on inimelu hind nii odav.

Kuidas saavad inimesed naeruväärsete summade eest lubada liiklusesse inimesi, kes ei ole valmis? Minu jaoks on see kõige suurem probleem, mitte eksaminaatorite kaotus.

Kas see juhtum toob kaasa ka muudatused süsteemis?

See peab süsteemimuutuse kaasa tooma. Mida ma ise ennekõike näen ja juba on majas räägitud, on see, et võib-olla ei peaks eksamineerijad konkreetse bürooga seotud olema. Võib-olla võiks tegemist olla eksamikeskusega, mis koordineerib eksamineerijate tööd üle Eesti.

Täna oli suhteliselt selgelt teada, kes kuna tööl on ja kes millist eksamit vastu võtab. Seda poolt peame me veel rohkem muutma – et ei oleks kokkuleppeid ja –mänge kas siis konkreetsete õpilastega või vahendajatega. On nad siis autokoolid või kes iganes.

Postimehele teadaolevalt töötabki see skeemitamine pigem autokoolide ja eksamineerijate vahel. Õpilane annab oma murest autokoolile teada ja summad liiguvad sealtkaudu.

See tõenäosus on olemas, jah. Ega mulle ei ole skeemist räägitud.

Aga teil toimub ju sisekontroll ka?

Jah, inimesed on leidlikud. Loomulikult me täiendame oma süsteeme kogu aeg. Täna toimub kõigis eksamisõidukite protsessi lindistamine nii hääles kui pildis.

Aga milles siis probleem on – kas neid ei uurita piisavalt?

Neid uuritakse kindlasti. Loomulikult võiks ka kõik need läbi vaadata, aga see oleks tohutu ajaline maht. Ennekõike on juhtide ülesanne vaadata videod üle pisteliselt ja lisaks oleme ellu kutsunud sisekontrolli, kes seda täiendavalt teeb.

Kui midagi mittesobilikku tuvastatakse, siis loomulikult on sisekontrolli ülesanne sellele reageerida. Raha üleandmist ei ole minule teadaolevalt mitte keegi meie lintide pealt tuvastanud. Aga see kõik ei ole piisav ja me peame mingid teised sammud mõtlema.

Kas siis tagasivaatavalt kontrollitakse ka neid inimesi, kes nende eksamineerijate all eksameid sooritasid?

Täna me ei ole läinud seda teed, et kõigi nende viie eksamineerija tööd hakata 100 protsenti üle kontrollima. Ennekõike tuleb see info prokuratuurist ja politseist. Need eksamid tuleb kindlasti veel eraldi üle vaadata ja inimesed, kes on tõesti osalenud skeemis, kaotavad tõenäoliselt juhtimisõiguse. Aga seda me ei saa enne teha, kui uurimisorganid avaldavad meile nende inimeste nimed.

Täna te ei tea, kui palju neid inimesi võib olla?

Kahjuks ei oska öelda, kas neid on 1, 10 või 50. Näiteks täna hommikul sain info, et ühe eksamineerija sellel aastal vastu võetud eksamite hulk on umbes 800. See on päris muljetavaldav kogus. Ma eeldan, et kuritarvituste protsent on väiksemapoolne. Ma ei taha uskuda, et see on massiline, et peaksime pooled neist tagasi kutsuma. Ma loodan, et see ei ole nii.  

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles