10 uudist, mida võiksid teada: esmaspäev, 2. november

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
  1. USA sõjaväelane langes Tallinna vanalinnas rünnaku ohvriks

    Suur-Karja tänav. Kohalikud elanikus pole rahul lärmiga. Foto: Scanpix

    23. oktoobri öösel kella nelja ajal langes USA sõjaväelane Tallinna vanalinnas rünnaku ohvriks.

    OLULIST

    • «Hetkel ei ole meil alust arvata, et intsident oli rassiliselt motiveeritud või midagi enamat kui juhuslik vägivallaakt,» USA saatkond.

    • Saatkond tunnistab, et vahejuhtum Tallinnas oli äärmiselt tõsine.

    USA sõjaväelase ründamisest loe postimees.ee-st

  2. Kirjanikupalga idee autor: kõva samm normaalse riigi poole

    Eesti Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv tunnistab, et kirjanikupalga ideega on ta tegelenud veidi üle kaheksa aasta. «See on kõva samm normaalse riigi poole. Sest sedasorti süsteemid, kus kirjanik saab sissetuletuleku, mille pealt on kõik maksud makstud, on olemas praktiliselt kõikides Euroopa riikides,» ütleb Sinijärv.

    OLULIST

    • Avaldusi kunstniku- ja kirjanikupalga konkursile saab hakata esitama 2. novembrist.

    • 2016. aastal makstav kunstniku- ja kirjanikupalk on 1005 eurot kuus.

    Kirjanikupalgale kandideerimisest loe postimees.ee-st

  3. Kogalõmavia välistab raketirünnaku lennukile

    Vene hädaolukordadeministeeriumi täna väljastatud foto Egiptuse lennuõnnetuse sündmuspaigalt. Foto: Scanpix

    Vene lennufirma Kogalõmavia juhtkond arvab, et lennuki A321 õhus lagunemise põhjus oli väline mõjutus, ent välistab raketirünnaku.

    OLULIST

    • Kogõmalova juhtkond on täielikult välistanud versiooni tehnilisest rikkest või et lennukimeeskond oleks ise vea teinud.

    • Vene eriolukordade minister Vladimir Putškov teatas täna, et reisilennuki mustad kastid on heas seisukorras.

    Lennukatastroofi tagamaadest loe postimees.ee-st

  4. Eesti võib iga ukseni ülikiire interneti vedamisele käega lüüa

    Michal: iga ukseni ei pea kaabel minema. Foto: Jaanus Lensment

    Pole sugugi välistatud, et Eesti võib aastatepikkusele baasvõrgu EstWin rajamisele ja kümnete miljonite eurode kulutamisele vaatamata loobuda ülikiiret internetti viivate kaablite vedamisest lõppklientideni.

    OLULIST

    • Riigikontroll oli muu hulgas tuvastanud, et aastast 2009 rajatud baasvõrku on tänaseks rajatud ligi 2800 kilomeetrit ning kulunud on selleks 28 miljonit eurot.

    • Igal juhul on ministeerium nüüd järgmise aasta veebruariks lubanud välja töötada lahendused, kuidas toetada neid viimase miili loojaid ja lahendusi, kuidas ülikiire internet – 100 Mbit/s ja enam - plaanides ette nähtud 60 protsendini Eesti inimestest jõuaks.

    Ülikiire interneti levitamisest Eestis loe postimees.ee-st

  5. Paljudel autojuhtidel pole aimugi, mida nende kaskokindlustus sisaldab

    Kaskokindlustuse omanikele pakuvad firmad näiteks võimalust, et Autoabi toob kütust, kui see peaks sõiduajal ootamatult otsa saama. Foto: Eero Vabamägi

    Paljud kaskokindlustuse omanikud pole lepinguid läbi lugenud ning ei tea, et nende kindlustus katab nii mõnedki ootamatud lisakulud, kui vaid osata küsida.

    OLULIST

    • Mõne firma kaskokindlustus katab Autoabile näiteks kütuse toomise kulud, kui autol saab tee peal bensiin otsa.

    • Üksikutel kindlustusseltsidel on olemas ka asendusauto, mida saab kasutada sellistel puhkudel, kui sõiduk on remondis.

    Mida peidavad endas kaskokindlustuse lepingud loe postimees.ee-st

  6. Priit Alamäe: Eesti vajab immigratsiooni. Punkt

    Priit Alamäe. Foto: Scanpix

    Tahaksin elada riigis, kuhu soovivad kolida arstid Süüriast, insenerid Saksamaalt, ettevõtjad Ukrainast ja tudengid USAst, kirjutab ettevõtja Priit Alamäe.

    OLULIST

    • Euroopa laiem probleem on see, et oleme loonud nii iseendale kui muule maailmale illusiooni, et siinne suhtelises isolatsioonis eksisteeriv heaoluriik suudab kesta.

    • Kurb on see, et pagulastega seonduvas avalikus diskussioonis jäävad pinnale ainult äärmused.

    Immigratsioonitemaatikast loe postimees.ee-st

  7. NASA uuring näitab hoopis Antarktika jäämassi kasvu

    Antarktika poolsaar. Foto: NASA

    USA kosmoseagentuuri NASA värske uuring näitab, et 10 000 aastat tagasi alanud lume akumuleerumine Antarktikas toodab jätkuvalt piisavalt jääd, et kaaluda üles selle hõrenemist liustikel.

    OLULIST

    • NASA teatas satelliidiuuringute põhjal, et Antarktika jäämassi aastane netokasv on aastatel 992 kuni 2001 olnud 112 miljardit tonni.

    • Teadlased arvutavad jääkatte kasvu ja kahanemist satelliitidelt mõõdetud pinnakõrguse muutuse põhjal.

    Jää olukorrast Antarktikas loe postimees.ee-st

  8. Postimees tegi otseülekande viimastest Eesti Laulu eelvooru kandideerijatest

    Täna, 2. novembril kukkus viimane tähtaeg oma heliteose Eesti Laulu võistlustele esitamiseks. Kell 15 selgusid viimased võistlusele kandideerijad. 

    OLULIST

    • On traditsiooniks kujunenud, et mitmed muusikud ootavad viimase minutini toomaks oma laulu Gonsiori 27 valvelauda.

    • Kõik laulude autorid ja esitajad peavad olema Eesti kodanikud või residendid tulumaksuseaduse mõttes.

    Eesti laulu tähtaja viimastest minutitest loe postimees.ee-st

  9. Lörtsi- ja lumesadu on oodata novembri teisel poolel

    Lumetuisk. Foto: Peeter Langovits

    Ilmateenistuse prognoosi kohaselt tuleb novembri esimene pool keskmisest mitu kraadi soojem, kuu teisel poolel on oodata aga ka järske külmalaineid ning lume- ja lörtsisadu.

    OLULIST

    • Kui tavaliselt jääb novembri keskmine õhutemperatuur 0,3 külmakraadi ja nelja soojakraadi vahele, siis alanud kuu keskmine tuleb sellest kõrgem.

    • Novembri teisel poolel vahelduvad järsud külmalained soojalainetega. Üldiselt tuleb ilm jahedam ja sajusem, kuid esineb ka pikemaid sajuta perioode.

    Novembri ilmast loe postimees.ee-st

  10. Eestlased lõid uutmoodi pakiroboti

    Uudne pakirobot. Foto: ettevõtte koduleht

    Eesti seni suurima tehnoloogiaime ühed loojad on saladuskatte all valmistanud 15 kuud robotit, mis peaks täielikult muutma seda, mismoodi saadetisi inimestele koju tuuakse.

    OLULIST

    • Robot ulatub inimesele veidi üle põlve, liigub ratastel ja suudab koju vedada kuni 10 kilo kaaluvaid pakke ja ostukotte.

    • Kõnniteel jalakäija kiirusel liikuv robot suudab põigata kõrvale takistustest ning ületada sõiduteed.

    Ainulaadsest pakirobotist loe postimees.ee-st

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles