Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Martin Arpo ütles Pariisi terrorirünnakute järgsest olukorrast rääkides, et nüüd peab valitsuste ja ühiskonna reaktsioon olema adekvaatne, et terroristidel ei õnnestuks saavutada oma eesmärke.
Kapo asejuht: valitsuste reaktsioon peab olema adekvaatne, et terroristid ei saavutaks oma eesmärke
16. november 2015, 12:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arpo ütles Postimehe tänases erisaates, et Pariisi rünnakute sihtmärgid olid teadlikult valitud, kuigi tänaval ehk tavaliste tsiviilisikute vastu on terroriakte toime pandud ka varem. «Üks asi on see, et võib-olla saavutatakse soovitud eesmärk, teine asi on see, et see on kergem sihtmärk, pehme sihtmärk, puuduvad turvameetmed, nagu valitsusasutustel reeglina igal pool juba on,» rääkis ta ja lisas, et terroristid tegutsevad ikkagi seal, kus see on neile lihtsam.
Samuti märkis Arpo, et praeguseks tuvastatud kahe terroristi taust sobitub hästi üldiselt teada olevasse ohupilti. Tema sõnul on juba ammu tõdetud, et teise põlvkonna immigrandid võivad olla radikaliseerumisele rohkem avatud kui esimene põlvkond, kes siiski on tänulik võimaluse eest Euroopas elada. Samas on tema sõnul raske täpselt öelda, millisest inimesest võib teatud asjaolude kokkulangemisel saada terrorist ja millisest mitte.
Arpo märkis, et Pariisi rünnakute puhul oligi oma roll ka nendel, kes tundsid Pariisi väga hästi, olid seal kaua elanud või seal isegi sündinud.
Ainult äsja Euroopasse saabunud terroristide abil ei oleks seda terroriakti sellisel kujul saanud toime panna.
«Kui vaatame Süüria päritolu identifitseeritud terroristi, siis ilmselgelt tema oli selle kavatsusega juba pagulaste sekka imbunud, mitte et pagulased iseenesest või valdav osa neist oleks radikaalsete vaadetega või valmis radikaliseeruma. See on üks sulandumise võimalus, aga mitte ainuke terroristidele, kes tahavad Euroopasse tulla,» rääkis ta ja toonitas, et ainult äsja Euroopasse saabunud terroristide abil ei oleks seda terroriakti sellisel kujul saanud toime panna.
Edasine sõltub Arpo sõnul valitsuste ja ühiskonna reaktsioonist laiemalt ehk sellest, kas terroristidel õnnestub saavutada oma eesmärke. «Valitsuste reaktsioon peab olema adekvaatne, et terroristid ei saavuta endale midagi kasulikku: ei saavuta loodetud paanikat, ei halva valitsuste tegevusi, terrorirühmituste elu muutub selle tõttu raskemaks, mitte kergemaks ja nii edasi. Ma arvan, et sellest tegelikult sõltub ka tulevik,» ütles ta.
Ühtlasi kinnitas ta, et Euroopa julgeolekuasutuste koostöö on väga tihe ja terrorismivastane võitlus on kõigi julgeolekuasutuste ühine eesmärk, ehkki sajaprotsendiliselt pole kunagi võimalik ühtki terroriakti välistada. «Siin ei ole kindlasti küsimust koostöötahte ega ka koostöökanalite puudumises, tegelikult need koostööformaadid on olemas ja toimivad väga hästi,» lausus ta ning kinnitas, et kindlasti on sellest tööst olnud abi, et veel hullemaid terroriakte ära hoida.
Tema sõnul on julgeolekuasutuste käsutuses vahendid, mis on neile seadustega antud, nende hulgas sidevahendite kontrollimine ja inimallikad. «Sellist võimekust, et kõikidesse võimalikesse radikaliseerunud gruppidesse inimallikaid sisse saada, paraku ei ole vist olnud mitte kunagi mitte ühelgi teenistusel,» nentis ta.
Arpo sõnul muutub analüüsivajadus järjest keerulisemaks, läbi töötamist vajava info hulk kasvab ning järjest kättesaadavamaks muutuvad ka kurjategijate, terroristide või muude julgeolekuvastaste gruppide võimalused pidada konspireeritult sidet. «Aga mis teha, eks me peame ajaga kaasas käima, olema leidlikud, leidma uusi vahendeid ka selles olukorras toimetulemiseks,» ütles ta.
Rääkides Euroopa julgeolekust, rõhutas Arpo, et tegu on ühtse ohuruumiga ning ka vastumeetmed peavad olema ühtsed. Tema sõnul võib kontrolli tugevdamine Euroopa sisepiiridel küll elanikke rahustada, kuid tegelikult ei ole see kõige otstarbekam.
«Teatud puhkudel pistelised operatsioonid, mis tuginevad näiteks konkreetsel teabehanke infol ja teatud metoodikal, võivad ka sisepiiridel häid tulemusi anda, aga palju olulisem ja efektiivsem on ühine panustamine Euroopa välispiiri kaitsesse ja selle kontrollimisse,» märkis Arpo ning avaldas veendumust, et see on ka üks järeldus, mis reedestest rünnakutest tehakse.