Justiitsministeerium on välja tulnud ettepanekutega, mille kohaselt võiks Eestis keelata burka ja niqabi kandmise teatud avalikes ja mitteavalikes kohtades, ennekõike aga riigiasutustes.
Ministeerium soovitab keelata burkade kandmise koolides ja haiglates
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
26. november 2015, 15:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeerium saatis sel nädalal kooskõlastusringile karistusseadustiku ja korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mis muu hulgas käsitleb ka nägu varjavate riiete kandmise küsimust Eestis. Sealjuures viitas ministeerium vajadusele ratifitseerida naistevastase vägivallaga võitlemise Istanbuli konventsioon ning valmistuda teistest kultuuridest pärit pagulaste vastuvõtuga kaasnevateks probleemideks.
«On oluline arvestada, et Eesti sotsiaalsele ruumile mitteomane käitumine võib enesega kaasa tuua sotsiaalse stigmatiseerituse, vähendada aktiivset osalemist tööturul, põhjustada soolist diskrimineerimist, väärkohtlemist, jne,» osutas justiitsministeerium vajadusele piirata burka ja niqabi kandmist Eestis.
Nägu varjava riietuse kandmise «piiramise» all peab ministeerium silmas, et burka ja niqabi kandmine oleks keelatud osades avalikes ja mitteavalikes kohtades. Sinna hulka võiksid ministeeriumi hinnangul eelkõige kuuluda haridusasutused, riigiasutused, tervishoiuasutused ja muud avalike ülesannete täitmisega seotud asutused.
«Kavatsuses lähtusime sellest, et üldise keelu kehtestamine ei pruugi olla otstarbekas, vaid tasub piirduda piiranguga avaliku ruumi erinevates asutustes, mis piirangu täitmist ka saavad tagada,» selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu Postimehele.
Kas see tähendab siis seda, et burkat kandvat koolitüdrukut tundi ei lasta? Reinsalu sõnul tähendaks piirang oma rakendumisel tõepoolest seda, et haridusasutuse pidajal on õigus nõuda, et õpilased oma nägu ei kataks kas siis mõne riide või maskiga.
Mis saab aga siis, kui inimene ei nõustu nägu katvat riiet eemaldama? «See muudatus puudutab korrakaitseseadust, mis näeb ette võimaluse seda nõuda. Kui seda nõuet ei näidata, siis on võimalik paluda politsei abi nõude täitmisest kinnipidamiseks,» sõnas Reinsalu, lisades, et karistamine ei ole kindlasti eesmärk omaette.
Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Andrus Jürgens ütles, et kõigepealt tuleb välja selgitada kas üldse nähakse vajadust sellise regulatsiooni järele. Seetõttu ootabki ministerium praegu tagasisidet teistelt ministeeriumidelt ja asjassepuutuvatelt ühendustelt. «Me võtame aega, kuulame osapooled ära. See on kindlasti tundlik küsimus,» ütles Jürgens.
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna tegi juba augusti alguses toimunud valitsuse kabinetinõupidamisel ettepaneku kehtestada Eestis burkade ja muude nägu varjavate riietusesemete kandmise keeld avalikus ruumis, et ennetada teistes Euroopa riikides tekkinud probleeme. Seejärel saigi justiitsministeerium valitsuskabinetilt ülesande koostada analüüs teistsuguse kultuuritaustaga inimeste Eestisse tulekuga seotud võimalikest probleemidest.
Justiitsministeeriumi hinnangul kasutab nägu varjavat näokatet kasutab suhteliselt väike hulk islamiusulisi naisi, kes on valdavalt seotud, kas Laheriikide või Afganistani ning seda ümbritseva piirkonnaga. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis 696 moslemiusulist naist.
Kas ja kus keeld kehtima hakkab, selgub juba eelnõu edasise koostamise käigus.